harv. Enim 50.- 80. eluaastate vahel. Maailma erinevates piirkondades esineb 80- 200 juhtu 100000 elaniku kohta. Eestis esinemissagedus 178 juhtu 100000 elaniku kohta. PARKINSONI TÕVE RAVI Haigusnähtude süvenemisel tekib vajadus medikamentoose ravi järele. Sõltub haigest kui ka haiguse vormist ja väljendusest. Minimaliseerida ravimitest tingitud tüsistused ja saada maksimaalne toime. Peamiseks ravivõtteks dopamiini asendamine suu kaudu manustatava levodopaga. ERINEVAD RAVIMID Amantadiin- ravi alustamiseks, suurendab dopamiini sünteesi säilinud substantia nigra rakkudes. Antikoliinergilised vahendid- toimivad treemorile, ei tohi kasutada dementsuse korral, võivad tekkida kõrvalnähud. Levodopa- kõige efektiivsem, toimib enamikel juhtudel, võib kaasneda kõrvalmõjusid, ei kasutata puhtal kujul, efekt ei ilmne koheselt. Depressioonivastased ravimid e. antidepressandid- parandavad meeleolu ja sageli ka teisi Parkinsoni
See ei viita sugugi haiguse süvenemisele. Parkinsoni haigus ei lühenda tänapäeval tavaliselt eluea pikkust, aga enamik patsiente peab õppima elama kogu edaspidise elu teatud häiretega, mis tavaliselt ei ületa talutavuse piire. Ravi Kaasajal on enimlevinud ravim levodopa, mis imendub vereringest ajju, kus see muudetakse dopamiiniks, s.o. neurotransmitteriks, millest haigel vajaka jääb. Samas komplitseerub pikem ravi levodopaga osaliselt haige tahtele allumatute liigutustega või haiguslike episoodide süvenemisega. Seetõttu on soovitatav alustada nimetatud ravimi kasutamist võimalikult hilja - haiguse varasematel staadiumidel soovitatakse raviks kasutada aineid, mis peaks suurendama dopamiini sünteesi ajus. Suur tähtsus Parkinsoni tõve ravis on füsioteraapial, mille eesmärk on lihaste ja liigeste lõõgastumine ja liikumisvaegusest tingitud lihaste atroofia vähendamine. Pikaajaline
See, kui kiiresti haigus süveneb ja kui raskeks muutub, võib ka palju erineda. Varajasi sümptomeid võib lihtne mitte märgata. Võib alata ühest kehapoolest, ilmudes teisel pool alles hiljem. Kuna parkinsonism on dopamiini vaegus haigus, kestab medikamentoosne ravi elu lõpuni. Ravi Parkinsoni tõbi mõjutab aju närvirakke, mis toodavad kemikaali, mida nimetatakse dopamiiniks. Selle tulemusena väheneb kemikaali tase. Arstid alustavad tavaliselt ravi levodopaga (L-dopa). Aju muudab selle dopamiiniks. Kuna Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus ja ravimitel tekivad küllalt sageli kõrvaltoimed (kõrvetised, segasus, kõhukinnisus, suu kuivamine), on vajalik pidevalt haiguse dünaamikat ja raviefekti hinnata ning vastavalt sellele raviskeemi korrigeerida. KIRURGILINE RAVI Parkinsoni tõve kirurgiliseks raviks kasutatakse ablatiivseid meetodeid, peaaju süvastimulatsiooni ning eksperimentaalses korras ka restoratiivseid protseduure.
Nendeks aineteks on näiteks: etanool, fenobarbitaal, erütromütsiin. Etanool kiirendab iseenda metabolismi. Tubakas kiirendab oma alkaloididele sarnaste ainete metabolismi. Metabolismi aeglustab näiteks disulfiraan. Ta on ise toimeta aga koos alkoholiga annab toime, pärssides aldehüüdide dehüdrogenaasi, tekitab aldehüüdi ülehulga ja järelikult tugeva vererõhu languse. SKF-525 farmakoloogilist toimet ei oma. Kasutatakse koos levodopaga ainult haigla ravil, et blokeerida viimase metabolismi. Levodopa kontsentratsioon tõuseb korduvalt manustamisel sedavõrd, et ta kindlasti jõuab ajju. Toime lõpetamiseks jäetakse ühel manustamisel SKF-525 ära. Ensüüm metaboliseerib koheselt kulmineerunud levodopa ja väljutab ta. 17. Eritumine (neerude kliirensi mõiste, eliminatsiooni mõiste, eliminatsiooniprotsesse iseloomustavad näitajad). Biofarmaatsia kasutab neerude kaudu eritumise iseloomustamiseks mõistet neerude
annaabi.ee 
