-1897. aastal, 1070 keskmine juurdekasv täiesti neisse aastakümnetesse, mil Tartu saavutas kaugemaulatuslikud raudteeühendused. Raudteede ehitamisega algas ühtlasi töö- ja elamispaiga eraldumine teisalt üleminek käsitöölt ja väikekaubitsemiselt kesk- ja suurtööstustele, laiemaulatuslikule kauplemisele ning pandi alus ka tänapäeva majanduselu põhijoontele. Kõike seda soodustas ennekuulmatute arvudeni tõusnud elanike arv. Inimesed ei saanud enam elada tööndusehitustes ning leviti linna välisosadesse. Ühtlasi muutusid linnakeskuse vanemad elamud jõukale kihile vastuvõetamatuteks ning nad ehitasid endale sammuti uued moodsamad elamud linna välisosadesse. Vananenud elamud kisti maha või remonditi ja neid asendavad nüüd moodasd hooned. Nii teisenebki linnasüda ja moodustuski Tartu city ja sama tendetsiga suundub ta tulevikku. Veidi rohkem kui pool sajandit tagasi oli Tartu nägu ja elu hoopis erinevad kui praegu
Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada. Kirik oli tähtis, kes hoolitses vaeste ja haigete eest.Suurenesid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abieelukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. 1054 panid paavst ja patriarh üksteist vande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Lääne kristlaskond on roomakatolik idakristlaskond on kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.idakirikus leviti ikoonide(püha piltide )austamine. Krisluse ja neitsi Maarja kõrval kujutati ka silmapaistvaid isikuid, kes muutusid pühakuteks. 730 keelas keiser leon II ikoonide kummardamise.teda ja tema poldajaid hakati nimetama ikonoklastideks, ikoonide austajaid aga ikonoduulideks. Ikooni austamine võrdub ebajumala kummardamisega ja läheb vastuollu Piibliga. Suur hulk püha pilte hävitati. Kultuur: Bütsants oli vahelüli idamaade ja Lääne-Eurooap vahel
uuele keele, mis oli ,,edukate" hõimude keeleks. Viljelusmajandus ehk indoeurooplased Viljelusmajandusega tegelejad ka rändasid, sest nende arv kasvas. Seda seetõttu, et oli vaja hankida uusi põllu- ja karjamaid. On arvestatud, et kui Balkanilt jõutakse Inglismaale, siis see võttis umbed 4000 aastat. Leviti iga aasta umbes 1km. Geeniuuringute ja arheoloogide seisukohalt oli viljelusmajandus oli levinud keskeuroopasse (B1 vt kaarti). Kollasele alale ei levinud viljelusmajandus rahvarändena vaid kultuurina. Nöörkeraamika kultuur oli seotud viljelusmajandusega. Samas aga arvati, et