Asulad ja suured linnad purunevad,tekivad järved ja lõhed.Tekoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid,on kestvad ja korduvad.Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul.Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks.Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad,mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised.Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad,neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Iga 30 sekundi järel väriseb maa kuskil natuke.Need maavärinad on küllalt tugevad,et neid tunda,kuid nad ei tekita kahju.Iga mõne kuu järel toimub suurem maavärin.Siis väriseb maa nii tugevasti,et maanteed lagunevad,moodustuvad hiiglaslikud lõhed ning hooned ja sillad varisevad kokku,surmates palju inimesi.Maavärinate teket põhjustab suurte maakoorelaamade liikumine.Maavärinad toimuvad maakoorelaamade kokkupuutekohtade piirkonnas,näiteks San Andrease murrangu
pessa, et ühenduda internetiga. 4. TÄIENDAV ABIMATERJAL 4.1 Seadistamise videod ja lisainfo Ruuteri seadistamine ja konfigureerimine http://www.youtube.com/watch?v=6qep9UHSz9w WiFi turvatasememuutmine parooli muutmine https://www.elion.ee/eraklient/abiinfo/interneti-abiline/wifi-turvatase-parooli-muutmine 4.2 Nipid ja hoiatused · Korteris kasutamiseks osta odav Wifi ruuter, sest kallim ruuter tähendab lihtsalt seda, et tema leviraadius on suurem, mis tähendab, et 50m asemel saadab ruuter signaali 150m kaugusele, mida pole korteri puhul kindlasti vaja. · Paiguta ruuterit erinevatesse kohtadesse, et leida üles maksimaalne signaali tugevus · Jälgi, et ruuteri ja arvuti vahele ei jääks massivseid telliskivist või betoonist seinu, mis vähendavad tunduvalt signaali tugevust. Parimal juhul peaks Wifi ruuteri ja arvuti vahel olema silmside. Siis on signaal maksimaalselt tugev.
1.4 Vulkaanilised maavärinad Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 1.5 Purustav tõuge Igal aastal purustab maavärin Maa ühes või teises piirkonnas maju ja rebib maapinda sügavaid lõhesid
Heledus: 320 cd/m2 Voolu tarbimine: 53 W Kaal: 9,6 kg Kõlarid: integreeritud Sisendid/väljundid: HDMI 2 USB 3.0 - 3 kõrvaklappide ühendus -1 ·Hind 1065,23 (,,M&T Shop") 13 Klaviatuur Logitech G510s Seadme liides: USB Klaviatuuri paigutus: QWERTY Klaviatuuri keel: Pan Nordic · Hind 123,10 (,,Galador") 14 Hiir Logitech G602 Wireless Optical Mouse Seadme liides: RF juhtmevaba Leviraadius: 3 m Sagedusala: 2.4 GHz Nuppe: 11 Hiire tüüp: GamingOpticalWireless Tundlikus: 250-2500 dpi Toide: 2 AA patareid Vastuvõtja liides: USB · Hind 69 (,, Datagate ") 15 Kõrvaklapid mikrofoniga Razer ManO'War 7.1 Channel Headset Ühendus: juhtmevaba Ühendus: USB 2.0 Tööraadius: 12 m Töösagedus: 2,4 GHz Kaal: 375 g Heli: 7.1 ruumiline heli Tundlikkus klapid: 112 dB ±3 dB
maavärin. Mis puutub vulkaanilisi maavärinaid, siis nende peamiseks tekkepõhjuseks on aurude ja gaaside plahavtused vulkaanide pursete ajal. Sellised maavärinad tekivad tavaliselt sügaval maapõues subduktsioonivöönis, mis asub kuni 670km sügavusel. Samuti on olemas sellised värinad nagu langatusvärinad. Seda põhjustavad peamiselt põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Seesugused värinad pole sugugi kestvad ning neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on suhteliselt väike. Võib eristada ka mäetekkelisi ning veealuseid maavärinaid, kus esimesed toimuvad alalti mägede läheduses ja teised seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Tehnogeenseteks värinateks, peetakse inimtegevusega seotud värinaid. Näiteks lõhkeainete plahavatamise ja maa-alusete tuumakatsetuste tagajärgedel. 3. Maavärinate mõõtmine ja ennetamine Seismoloogia teadus on väga vana ja tuntud teadus. Seismoloogid on uurinud maavärina nähtust
Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Sageli on maavärinate põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul. Niisuguseid maavärinaid nimetatakse vulkaanilisteks. Peale vulkaaniliste ja tekooniliste maavärinate on olemas veel langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike. Maavärina lähtekohta nimetatakse koldeks ehk hüpotsentriks,sellel kohal maapinnal asub maavärina kese ehk epitsenter. Maavärina tugevust hinnatakse 12-pallise skaala järgi. Maakeral leiab igal aastal aset keskmiselt 20 katastroofilist (seejuures 2 väga tugevat), 150 hävitavat, umbes 7000 tugevat, 19 000 mõõdukat, 150 000 nõrka ja mõni miljon väga nõrka maavärinat, mida märkavad vaid tundlikud mõõteriistad. Maavärinate
annaabi.ee 
