ja niiskematel huumusrikastel aladel levinud luhasaar. FENOLOOGILINE TEISEND Siia alla kuuluvad vara- ja hiljapuhkevad teisendid. Sellised teisendid on välja kujunenud näiteks harilikul kuusel ja harilikul tammel . MORFOLOOGILINE TEISEND ehk VORM Vorm erineb teistest oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest. Erinevused võivad olla võra kujus, viljades, võrsete värvis jne.vormil ei ole selget levimispiirkonda , ta esineb kogu levialal hajusalt. Palju erinevaid vorme esineb näiteks harilikul kuusel , arukasel , harilikul kadakal . 2 SORT ehk KULTIVAR Sordiks nimetatakse inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisendeid, mida kasvatatakse kultuuttaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi
See ilmneb peamiselt vastuvõtul ruumilainete mõjupiirkonnas, samuti aga neis rajoonides, kus ruumi- ja pinnalaine ühtuvad. Vaibumisnähted (Feeding) on eriti märgatavad päikese tõusu ja loojangu tundidel. Kuuldavuse vaibumine kestab tavaliselt mõned sekundid; kuuldavus lakkab täielikult või ainult väheneb. Seejärel taastub kuuldavus jälle mõneks ajaks. Vaibumine kordub reeglipäratult. Ta on vastuvõtvale korrespondendile selleks tunnuseks, et too asub väljaspool pinnalaine levimispiirkonda. Tugeva kuuldavuse vaheldumine vaibumisega on seletatav seega, et õhu ionisatsiooni seisukord muutub vahetpidamatult (eriti päikese tõusu ja loojangu aegadel) ja järelikult muutuvad ka levivate lainete teepikkused. See põhjustabki pidevat nihkumist faaside vahel. (Ibid., 166-167) Raadiokaja. Selle nähtuse füüsikaline olemus on lähedane vaibuvusega. See seisneb selles, et üks ja sama signaal jõuab vastuvõtjani kaks või enam korda. Raadiokaja nähtus on seletatav
alamliigil. Seega on teisendid seotud, kas teatud territooriumiga, areaaliga (geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´)
Seega on teisendid seotud, kas teatud territooriumiga, areaaliga (geograafilised teisendid), kasvukohaga, mullastikuga (ökoloogilised, edaafilised e. mullastikulised teisendid) jne. Alamliigi ja teisendi eristamine on problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike. Morfoloogilised teisendid e. vormid erinevad põhiliigist harilikult tunnuse või väheste, kuid lähedaste tunnuste poolest. Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei