probleemiks on kaja esinemine. Telefonivestluse ajal esinev kaja on tõsiselt häiriv tegur. Teie oma kõne peegeldumine mõnesaja millisekundi pärast häirib kõnerütmi. Kaja põhjustajaks on tasakaalust väljas olev sildlülitus üleminekul neljajuhtmeliselt süsteemilt kahejuhtmelisele edastussüsteemile. Märgatav oli kaja esinemine satelliitide kasutamisel kui pikkadest vahemaadest tulenes ka suur heli levimisaeg. Probleem on muutunud laialdasemaks seoses digitaalside laiema levikuga. Digitaaltelefonides toimivad kooderid vajavad teatud aega oma funktsiooni täitmiseks ja põhjustavad sellega samuti heli levimisaja suurenemise. Segav kaja on eriti märgatav siis kui olete mobiiltelefonilt ühenduses püsitelefoniga. Kaja saab neutraliseerida sildlülituse täpse häälestamisega. Kui see ei ole piisav, võib kaja vähendada kaja piirava seadmega.
närvisüsteemi. Meningiit avaldub, kui vastav bakter siseneb ajukelmesse. Ensefaliit on põletik ajus ja selgroos, mille põhjuseks on viirus või bakteriaalne infektsioon, mille edasikandjaks on vereringe. Sümptomid on mõlema haiguse puhul sarnased. Nendeks on palavik, oksendamine, tugev peavalu ja uimasus. 90% nakatanusest siiski õnneks jääb ellu, kuid võib esineda tüsistusi nagu kurtus või hüperaktiivsus. Entsefaliidi populaarseim levimisaeg on suvel, mil sääsed ja puugid seda haigust edasi kannavad. Enamasti entsefaliidiga pikaajalisi kõrvalnähte ei kaasne, kuid herpes- entsefaliit võib põhjustada kõnehäireid, lihasnõrkust või ühepoolset paralüüsi ning kuulmislangust. Samuti ka vaimset alaarengut. (Smart, 2012, lk 245) Astma Astmat kutsutakse kui enim sandistavat lapseaea haigust. Astma on ühtlasi ka kõige populaarsem lapseea haigus, mis võib areneda krooniliseks. See on ühtlasi ka kõige
ühel tasandil. Geomeetrilise optika 3 seadus ehk valguse murdumisseadus. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus oma suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil ning langemisnurga a ja murdumisnurga vahel valitseb järgmine seos: n1sin=n2sin, kus n1 ja n2 on vastavalt esimese ja teise keskkonna murdumisnäitajad. Fermat printsiip(I). Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati niisugust teed mööda, et vajalik levimisaeg oleks minimaalne. Selle printsiibi lähemaks iseloomustamiseks käsitleme valguse levimist mittehomogeenses keskkonnas, kus murdumisnäitaja on erinevates ruumipunktides erinev. Valguse optiliseks teepikkuseks nimetatakse keskkonna murdumisnäitaja joonintegraali mööda valguse trajektoor . Optilise teepikkuse mõistet sisse tuues võib Fermat' printsiibi sõnastada ka teisel viisil: Fermat' printsiip(II)
annaabi.ee 
