Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel. Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus) Lainete liitmine
Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis: millest lähtudes saame uue sageduse kus on nurk liikumissuuna ja laine levikusuuna vahel ning kiirusvektori projektsioon laine levimissuunale. Valemi selline kirjutusviis kontrollib ka parandi märki: läheneva allika korral ( ) on positiivne (sagedus suureneb), kaugeneva allika korral ( ) on negatiivne (sagedus väheneb). Nii kujuneb nurk lainevektori ja liikumissuuna vahel. Lainete liitumine (interferentsivalemi tuletus) Lainete liitmine
sooritades võnkeid tasakaaluasendi ümber. Täpselt sama juhtub, kui raputada ühest otsast kinnitatud nööri. Tekkiv võnkumine on korrastatud, st. iga osakese võnkefaas sõltub lisaks ajale ka asukohast. 15 Laineid on erinevaid, uurimise lihtsustamiseks saab neid mitmel viisil liigitada. Tuntuim liigitus on rist- ja pikilained (viitab laine levikusuuna ja osakeste võnkesuuna vahelisele nurgale), merelained kuuluvad pinnalainete liiki, valgus ja röntgenikiired elektromagnetlainete hulka. Kvant-teooria kasutab väljendeid pilootlaine, tõenäosuslaine jms.; väga tuntud on häälelained. Olemas on isegi selline kummaline objekt nagu seisevlaine. Oma füüsikakursuses käsitleme kõige lihtsamat lainetuse liiki - ühtlases keskkonnas levivaid elastsuslaineid. Leitud võrrandeid kasutatakse kõigi teiste lainetuse liikide kirjeldamisel -