vahepealsete tunnustega järglasi, kes muudavad liikide piirid ebamääraseks. Liigirikkus (species richness) – liikide arv koosluses või pinnaühiku kohta. Populatsioon (population) – samal alal koos elavate, omavahel vabalt ristuda saavate ühest liigist isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest teatud määral ruumiliselt eraldatud. Geenid – kromosoomide osad, mis kodeerivad valkude ehitust. Kooslus (community, biolocigal community) – sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogum. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise seesmise ühetaolisuse ja ökoloogiliste interaktsioonide poolest. Suktsessioon (succession) – koosluste muutumine ja vahetumine nende loomuliku arengu käigus. Tugiliik (keystone species) – liik, millel suhteliselt väikesest arvukusest hoolimata on
Purtse. Narva jõe lõhe ja teiste siirdekalade koelmualade taastamine on võimalik ainult rahvusvahelises koostöös, sest lisaks lõheliste jõgedele on kaitstavatel aladel veel 2180 km jõgesid ning ojasid, kus elavad ja paljunevad samuti ohustatud kalaliigid. [6] Joonis 2. Joaveski kalatrepp Sinised koridorid Sinised koridorid on meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt. Sinised koridorid võivad olla kujundatud kas: a) bioloogiliste mehhanismide abil ning seega kirjeldavad võimalikku või valitud liikumisvõimeliste organismide teekonda või b) füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt; seda võivad teha näiteks hoovused või voolud. Planktoni leviku seisukohalt viitavad sinised koridorid (ja nendega seonduv passiivne
erinevatel hinnatasemetel nõuavad. Taastamiskulu meetod liigi hind on võrdeline taastamistöödeks kulunud rahalise vääringuga. Võrreldes utilitaarsete väärtustega, milledel moodustub hind turul ostu-müügi protsessi käigus, on mitteutilitaarsed väärtused turuvälised ja nende rahalise ekvivalendi leidmiseks tuleb kasutada spetsiifilisi majandusteaduslikke meetodeid. 11. Varia Mõisted: Kooslus sarnase levikumustri ja ökoloogilise nõudluse tõttu ühte biotoopi asustavate organismide kogem. Kooslus eristub teda ümbritsevatest aladest iseloomuliku elustiku, suhtelise seesmise ühetaolisuse ja ökoloogiliste interaktsioonide poolest. Ökosüsteem paljusid liike erinevatel troofilistel tasemetel hõlmav kooslus, temaga seotud füüsikaline ja keemiline keskkond ning suhted koosluse komponentide vahel ja naaberkooslustega moodustavad ökosüsteemi.
Selline, bioloogiliselt kasina väärtusega alade valimine ei pruugi saavutada püstitatud kaitse eesmärke (Roberts et al., 2003). 7 2. Sinised koridorid ja merekaitsealade võrgustikud 2.1. Siniste koridoride iseloomustus ja seotud mõisted Sinised koridorid on käsitletavad kui meres esinevad ühenduskanalid või -teed, mis on olulised populatsioonidevahelisel liikumisel ning liikide ja koosluste levikumustri säilimise ja toimimise seisukohalt. Sinised koridorid võivad ühe võimalusena olla kujundatud bioloogiliste mehhanismide abil ning seega kirjeldavad võimalikku või valitud liikumisvõimeliste organismide teekonda. Teise variandina võivad olla kujundatud füüsikaliste teguritega, kus osa elustikust kantakse ühest kohast teise passiivselt, seda võivad teha näiteks hoovused või voolud (Martin, et al., 2006).