Plaanile numbri omistamiseks jagatakse 1:10 000 leht 25 leheks. Plaani number on kuuekohaline ning moodustub lehe alumise vasaku nurga ristkoordinaatidest (näiteks 504604), esimesel kohal kolm viimast x-koordinaati ning teisel kohal y- koordinaat kilomeetrites. 14. gps nimetused, gps süsteemi põhimõtted, kuidas gps töötab ja mis arvutusi ta teeb (diferentsiaalseid), mõõdetakse koodi levikukiirust või põhilainepikkuste vahet 15. verniee - skaala viimane aste, planimeetri ketas, mis määrab täpseima, viimase kümnendkoha 16. veevoolujoone märkimine kaardile (veelahkmeala võib-olla) 17. joonisele märkida kõrgeim/madalaim punkt ja selle ligikaudne väärtus, eeldada lineaarset kasvu 18. aerofoto topograafia - fookused, peapunkt, jne Pildi peapunkt kaamera optilise telje lõikumisel pildi tasapinnaga (normaaljuhul
Matemaatilisest mudelist kõrvalekallete põhjuseiks loetakse Kuu ja Päikese külgetõmbejõudu ning päikesekiirguse rõhku satelliidile. Üheks raskemini arvestatavaks veaallikas GPS mõõtmisel on ionosfääri (ulatus 50 kuni 1000 km kõrguseni) mõju. Päikese ultraviolettkiirgus on vabastanud selles kihis asuvatest gaasimolekulidest elektrone ning GPS signaal, läbides selle ioniseeritud gaasi kihi, teatud määral pidurdub. Pidurdus mõjutab signaali levikuaja määramist, kuna signaali levikukiirust peetakse konstantseks. On välja töötatud kaks põhimõtteliselt erinevat ionosfääri mõju elimineerimise meetodit. Esiteks, võime oletada, milline oleks normaalionosfääri mõju tüüpilisel päeval ning viia kõigisse mõõtmistulemustesse sisse parandused, kasutades loodud mudelit. Sellest on kindlasti abi, kuid kahjuks pole kõik päevad tüüpilised.Teine, rangem metoodika põhineb tõsiasjal, et ionosfääri pidurdav toime on pöördvõrdeline sageduse ruuduga. Kui kasutame
puhul liiguvad aineosakesed paralleelselt maapinnaga ja risti laine levikusuunaga. Maapinnal on Love'i laine amplituud maksimaalne, kuid sügavuse suunas kahaneb. Love' lained levivad aeglasemalt kui P- ja S- , aga kiiremini, kui Raylegh' lained. Love'i laine kiirus on ~3 km/s, kuid sõltub laine sagedusest. o o Seismojaama jõuavad pinnalained viimasena, pärast P- ja S-laineid. Neil lainetel pole seismoloogias erilist tähtsust. Lainete levikukiirust Maa sisemuses ja piki selle pinda määravad kivimite keemilis- füüsikalised omadused: koostis, tihedus ning elastsusmoodulid (elastsus-, nihke-, mahumoodulid ja Poissoni tegur). Samuti mõjutavad lainete kiirust temperatuur ja rõhk. 8. PEDOSFÄÄR 8.1. Muld ja mulla koostis Muld on üks osa meid ümbritsevast loodusest, kuuludes selle ühe olulisema osa, biosfääri, koosseisu, kus toimivad organismide elutegevusega seotud protsessid. Mulla osad:
annaabi.ee 
