Seda oleme ilmselt me kõik korra elus teinud. Selline ,,mineviku aja tunnetamine" või ,,nostalgia" ei ole võrreldav sellega kui inimene ise on vanades ae- gades ( sooritanud ajarännaku ) ja näeb kõike oma enda silmadega mitte ei ole mineviku aja va- hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused. Selline aja, aja möödumise või mineviku ja tuleviku ta- jumine ei ole üldse võrreldavad lihtsalt mälus sobramisega, meenutamisega või vanade fotode fil- mide vaatamisega. Oma silm on kuningas. Kuid sellist tunnetust ei pea kogema ainult siis kui ini- mene ise on taas vanades aegades ( rännanud ajas näiteks lapsepõlve )
Selline ,,mineviku aja tunnetamine" või ,,nostalgia" ei ole võrreldav sellega kui inimene ise on vanades ae- gades ( sooritanud ajarännaku ) ja näeb kõike oma enda silmadega mitte ei ole mineviku aja va- hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. 16 Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused. Selline aja, aja möödumise või mineviku ja tuleviku ta- jumine ei ole üldse võrreldavad lihtsalt mälus sobramisega, meenutamisega või vanade fotode fil- mide vaatamisega. Oma silm on kuningas. Kuid sellist tunnetust ei pea kogema ainult siis kui ini- mene ise on taas vanades aegades ( rännanud ajas näiteks lapsepõlve )
Seda oleme ilmselt me kõik korra elus teinud. Selline „mineviku aja tunnetamine“ või „nostalgia“ ei ole võrreldav sellega kui inimene ise on vanades ae- gades ( sooritanud ajarännaku ) ja näeb kõike oma enda silmadega – mitte ei ole mineviku aja va- hendajateks vana foto, film või muud selle taolist. Selleks peab inimene reaalselt rändama ajas. Võib ainult ettekujutada millised tundmused inimest valdavad kui ta rändab ajas minevikku või tu- levikku. Näha endaga seotud ( või mitte endaga seotud ) sündmusi pealt kas siis kõrvalt vaates või nii, et ta elab uuesti üle mineviku elamused. Selline aja, aja möödumise või mineviku ja tuleviku ta- jumine ei ole üldse võrreldavad lihtsalt mälus sobramisega, meenutamisega või vanade fotode – fil- mide – vaatamisega. Oma silm on kuningas. Kuid sellist tunnetust ei pea kogema ainult siis kui ini- mene ise on taas vanades aegades ( rännanud ajas näiteks lapsepõlve )