Tsentreermis ja reduktsiooni vra vähendamiseks kasutatakse nn. 3 statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Nurgamõõtmis täpsuse kasvu võib saavutada täisvõtete arvu suurendamisega. 3. Joonepikkuste mõõtmine - ptk. 4.3.1 Polügonomeetrivõrkde jms. Joonemõõtnused sooritatakse tänapäeval valguskaugusnõõturiga Leviaja mõõtmiseks on 2 meetodit · Interferentsimeetod · Moodulatsioonimeetod, mis omakorda jaguenb kolmeks (Faasimeetod,impulsmeetod ja kombineeritud meetod) 4. Polügonomeetriakäigu sidumine - ptk. 5.1; 5.3; 5.4; 5.5; 5.7 NB! Kasutusvaldkonnad Polügonomeetrikäigu sidumine kõrgema järgu geodeetilise võrguga toimub käigu punktide koordinaatide ja joonete direktsiooinurkade leidmiseks. Täpseim sidumine saadakse
mõõtmised isegi 90° või mõne muu nurga all. Infrapuna lasertermomeetri (joonisel) abil saab mõõta temperatuure kergelt ja kiirelt, mõõdetava pinnaga kokku puutumata. Mõõteobjekti sihtimine on tänu laserkiirele äärmiselt lihtne. Infrapunatermomeetrid on ideaalsed tööriistad mõõtmaks liikuvate, raskesti ligipääsetavate, elektrivoolu all olevate või ohtlikult kuumade objektide pinnatemperatuuri. Laserit kasutatakse ka kiiruse mõõtmiseks. Sel juhul töötab see laserimpulsi leviaja mõõtmise põhimõttel. Eestis kasutatavat laserkiirusmõõturit LTI 20-20 saab kasutada keskmise kiiruse mõõturina ainult statsionaarses reziimis. Kuna laserkiirusmõõtur võimaldab määrata kaugust seadmest mingi objektini, siis sobib see hästi mõõdetava teelõigu pikkuse mõõtmiseks. Saadud tulemus salvestatakse seadme mällu. Kui sõiduk, mille kiirust mõõdetakse, jõuab teelõigu algpunkti, siis käivitatakse nupulevajutusega seadme elektronkell; kui sõiduk, mille kiirust
Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Mõõtmised valguskaugusmõõturite abil-Leviaja mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: Inferentsmeetod, kus mõõtühikuks on kindla monokromaatilise valguslaine pikkus, mida kasutatakse etalonkaugusmõõtureis.Modulatsioonimeetod, mis omakorda jaguneb kolmeks:faasimeetod, kus määratakse kiiratud ja peegeldunud moduleeritud võnkumiste faasivahe.impulsimeetod, kus instrument kiirgab kõrge intensiivsusega lühiajalisi valgusimpulsse ning nende saabumise aega mõõdetakse väga kiirete loendurite abil
Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse. Mõõtmised valguskaugusmõõturite abil-Leviaja mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: Inferentsmeetod, kus mõõtühikuks on kindla monokromaatilise valguslaine pikkus, mida kasutatakse etalonkaugusmõõtureis.Modulatsioonimeetod, mis omakorda jaguneb kolmeks:faasimeetod, kus määratakse kiiratud ja peegeldunud moduleeritud võnkumiste faasivahe.impulsimeetod, kus instrument kiirgab kõrge intensiivsusega lühiajalisi valgusimpulsse ning nende saabumise aega mõõdetakse väga kiirete loendurite abil
Infrapuna lasertermomeetri (joonisel) abil saab mõõta temperatuure kergelt ja kiirelt, mõõdetava pinnaga kokku puutumata. Mõõteobjekti sihtimine on tänu laserkiirele äärmiselt lihtne. Infrapunatermomeetrid on ideaalsed tööriistad mõõtmaks liikuvate, raskesti ligipääsetavate, elektrivoolu all olevate või ohtlikult kuumade objektide pinnatemperatuuri. Laserit kasutatakse ka kiiruse mõõtmiseks. Sel juhul töötab see laserimpulsi leviaja mõõtmise põhimõttel. Eestis kasutatavat laserkiirusmõõturit LTI 20-20 saab kasutada keskmise kiiruse mõõturina ainult statsionaarses reziimis. Kuna laserkiirusmõõtur võimaldab määrata kaugust seadmest mingi objektini, siis sobib see hästi mõõdetava teelõigu pikkuse mõõtmiseks. Saadud tulemus salvestatakse seadme mällu. Kui sõiduk, mille kiirust mõõdetakse, jõuab teelõigu algpunkti, siis käivitatakse nupulevajutusega
Radarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab kõrgsagedusliku elektromagnetlaine sagedusnihkel põhinevat mõõtemeetodit. Meetodi aluseks Doppleri efekt, milles sisuks on väljasaadetud ja tagasitulnud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt objekti kiirusest. (http://stud.sisekaitse.ee/eljas/Liiklusvaarteod/kiirusmturi_kasutamine.html) 30. Mis on lidarmõõtur? Selgita seadme tööpõhimõte Lidarmõõtur - kiirusmõõtur, mis kasutab laserimpulsi leviaja mõõtemeetodit. Meetodi aluseks valguskiirgusega liikuva valgusimpulsi aja mõõtmine kiirusmõõturist sõidukini ja tagasi. · Sõiduki kiirus arvutatakse kahe valgusimpulsi aja erinevuse alusel. · Mõõtetulemuse saamiseks hinnatakse mõõtmisega kaasnev mõõtemääramatus. (http://et.wikipedia.org/wiki/LIDAR) 31. Mis on doppleri helisignaal? Doppleri helisignaal on radarmõõturites kasutatav kõrgsageduslaine. Mõõtesignaal lülitatakse
annaabi.ee 
