madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad (Raukas, Tavast 1992). Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel. Taimkate on vahelduv ja mitmekesine. Kuusemetsi ning rohumaid kohtab siin väikeste kõlvikutena ning enamasti tasandike servaaladel. Suur-Emajõe suudmest loodes, paiguti ka järve läänekaldal on laialt levinud soometsad, idakalda lõunaosas palumetsad. Suur- Emajõe ülemjooksul ja ka teiste jõgede ümbruses on luha- ja sooniidud. Idakaldas ulatuvad põllustatud alad järveni.
Sademete hulk on külluslik, 1000-2500 mm aastas, kusjuures reeglina on Lõuna-Honsiu sademete rohkem (keskmiselt 3500 mm), kui Põhja-Honsiu (keskmiselt 1000-1500 mm) ning suvel sajab rohkem Vaikse ookeani poolsetel aladel kui Jaapani mere ääres. Aasta keskmine temperatuur varieerub 9,6°C saare põhjaosas kuni 16,2°C lõunas. Jaapanis on pikk vegetatsiooni periood, aastas saadakse 2-3 (lõunas) saaki 8.1.4 Mullad. Honsiu saare põhja osast alates on valdavaks lettmullad. Lettmuldasid iseloomustab horisontide silmnähtav erinevus ning huumuse vähene kogus. Kogu mullakihi keskmiseks paksuseks on 1 meeter, mis on Jaapani oludes üsna kõrge. Lettmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik potentsiaal, seda tänu oma soodsale niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele. 14 Alates Honsiu saare lõuna osast laeriitmullad. Viljaka mulla kiht on seega õhukene.
madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad, siirdesoomullad ja rabamullad. Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad. Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist. Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar-lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel. Looduslikus taimkattes on kõige suurem osa metsadel (56%), põõsastikud (pajustikud) koos nende vahel kasvavate niitudega (7%) ning üleujutusaladel kasvavad luhaniidud. Metsadest ligi 20% on madalsookaasikud. Pedja ja Põltsamaa jõe kaldavallidel kasvab laialehiseid lammimetsi. 8) Asustus: Ülimalt hõre asustus ja vähene majandustegevus on võimaldanud maastikel areneda looduslikku rada. Suuremad asulad on