Eelnevaid selle ajaperioodi avaldatud teoseid uurides jõudis autor selleni, et endised ajaloolased (H.Bosse, P.Johansen, E.Blumfeldt, F.Stackelberg, A.Buehholtz, jt.) on suuremal või vähemal määral ebaõige või moonutatud pildi loonud Eesti talurahva olukorrast 16. sajandi keskpaigast. Et anda õiglane pilt sellest ajast, kasutas ta selle ajaperioodi läänikirje, testamente, põgenenud talupoegade väljanõudmise kirje, abielutehinguid, uuris kirikule tehtud annetusi, vene letopisse, vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid (fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone
22 Bütsantsi kultuuri mõju Euroopale. Kuni XXI saj. oli Bütsants Euroopas kõige haritum ja kultuursem maa. Märkimisväärselt suur mõju oli Bütsantsi kultuuril Balkani poolsaare slaavi rahvastele ning idaslaavi võimudele. Koos ristiusuga levis neile aladele kirjaoskus. Ka Kiievi-Vene võttis ristiusu vastu Bütsantsist. Vana - Vene riiki ilmusid kreeklastest vaimulikud, ehitusmeistrid ja kunstnikud. Vene kloostrites hakati koostama kroonikaid-letopisse. Tõlgiti kreekakeelseid raamatuid ja pandi alus esimesele raamatukogule Vana-Vene riigis. 23 Bütsantsi olustik. Toit ja peod. Vesema rahva põhitoiduks oli odav odra- või nisuleib, oad, läätsed, kapsas ja sinna juurde soolatud kala või juust. Liha oli laual harva, küll söödi rannikualadel aga värsket kala. Jõukamad romealased sõid aed- ja juurvilja juurde palju sea- ja linnuliha ning kala. Aristokraatidele oli
eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse. ACTUM (1209), DATUM (1212). Pärineb umbes aastast 1210-1212, kajastub piiskop Alberti leping vürstiga. Actum on sündinud, datum on antud ehk dokument kajastab õigusakti, mis toimus 1209, aga ise on kirjutatud alles 1212. Kõige vanem Eestis säilinud ja väljaantud on 1237, paavsti legaati kiri, mis puudutab Tallinnat ja Jaani serfi. Vene allikad- Letopisse on peetud anonüümseteks. Vene letopisside fenomeen on teksti vanus, kirjutatu vanus ei pruugi kokku langeda. Kasutavad ajaarvamist alates maailma loomisest (Bütsants), selleks et letopisside ajaarvamisest saada meie ajaarvamine tuleb lahutada sealt ära 5508, kuid tegelikult on keerulisem, sest aastaarvud ei langenud kokku, sest aastaalguseks peeti 1. septembrit, 1. märtsi. Vene letopissidel on tinglikud nimed, nimetused tulenevad uurimise traditsionist ja sageli
annaabi.ee 
