ette palju kriitilisi olukordi klientidega. Selles töös sa pead olema kõigeks valmis ning kindlasti ei tohi võta kõike isiklikult. Ma ise töötan toote esitlejana ja tean kui raske see töö on ja näen igapäev erinevaid kliente, kelle käitumisi ei saa kunagi üksteisega võrrelda. Kuid selleks, et olla hea klienditeenindaja peaks alati rõhuma just esmamuljele, mida märkab klient esimesena. Seega tuleks naeratada ja hääletoon peaks olema sõbralik ja mõistev. Alati klient ära kuulata ja siis teha sellest vestlused järeldused ning anda omapoolsed lahendused. Kui on mingeid kaebusi, siis võta need alati teadmiseks ning ürita neid järgmine kord vältida. Kindlasti ei tohi jooksutada klienti, sest see ärritab teda kõige enam.
Kuid klienditeenindaja töös ei ole ainult halvad kogemused on ka väga meeldivaid kliente ja nendega koos ka head kogemused, mis muudavad kogu päeva paremaks. Ma ise töötan ka klienditeenindajana ja tean kui raske see töö on ja näen igapäev erinevaid kliente, kelle käitumisi ei saa kunagi üksteisega võrrelda. Kuid selleks, et olla hea klienditeenindaja peaks alati rõhuma just esmamuljele, mida märkab klient esimesena. Seega tuleks naeratada ja hääletoon peaks olema sõbralik ja mõistev. Alati klient ära kuulata ja siis teha sellest vestlused järeldused ning anda omapoolsed lahendused. Kui on mingeid kaebusi, siis võta need alati teadmiseks ning ürita neid järgmine kord vältida. Kindlasti ei tohi jooksutada klienti, sest see ärritab teda kõige enam. Arvatavasti on neid võimalusi veelgi kuid need on peamised. Samas kui klient ikka ei taha aru saada ja jääb endale kindlaks, siis ei
Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 1981 aastal hoiakute kohta seisukoha väites, et meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks. Kui me mõtleme asjust, mida me eriti hästi ei tea või mille suhtes meil pole olnud kogemust, kaldume me mõtlema lihtsalt faktidele toetudes- meil on uurijate sõnul sihtmärgi kohta ,,kirjeldavad uskumised" . Aga
Kuna suhete hoidmisel ei ole uue info vahetamine peamise tähtsusega, ja objektide liikumise malle ning see info talletatakse mälus. siis tegelikult ei olegi eriti tähtis, mida öelda. Palju tähtsam on see, kuidas Mitteverbaalne mõtlemine on väga oluline erialane oskus näi- midagi öelda. Ja iseäranis tähtis on mitteverbaalne kommunikatsioon: hää- teks arhitektidele, inseneridele, lennujuhtidele ning loomulikult letoon, zestid, miimika ja kehahoid. Teadlased on välja selgitanud, et tun- kunstnikele. Kunsti eesmärk on vahendada tundeid ja meeleolu- nete edasiandmisel kasutatakse põhiliselt mitteverbaalseid signaale, mis sid, seetõttu ei tegele kunstnikud ainult objektide omavaheliste võivad sageli tühistada sõnumi sõnalise sisu. suhete teadvusliku kujutamisega, vaid mõtlevad kujundlikult ka Näiteks kui küsimusele Kas sa oled õnnelik
annaabi.ee 
