hukkuvad. Puittaimed jõuaksid sügiseks selliseks staadiumi, kus pehmet kude pole. Puitumine aitab ärakülmumise vastu. Nüüd võib ektodermidest teha kokkuvõtte. Nende hukkumist võib põhjustada lühiajaline madal temp ja pikemat aega kestvad mõõdukalt madalad tempid (ehkki täpne temp sõltub arenfufaasist ja vaadeldavast liigist). Ainevahetuse optimumist ainult mõned kraadid kõrgemad tempid võivad juba osutuda letaalseks. Kuid niisama tähtsad kui need on "ekstremaalsed reageeringud" on see, mis võib juhtuda vahepealsetel tempidel. Kui temp on optimaalselt madal, siis võib organismil tekkida raskusi oma toitainete kättesaamisel ning ta ise võib olla liialt apaatne, et end kiskjate eest põgenemisega päästa. Mis kõige tähtsam, tema kasv ja paljunemine (reproduction) aeglustuvad. Tempi mõju nendele erinevatele protsessidele kajastub organismi terves elutsüklis ja tema võimes jätta endast järglasi
· Transformatsioon bakterites. Katse Streptococcus pneumoniae'ga, mis põhjustab kopsupõletikku. Virulentsed limakaspliga (S-tüüpi) ja avirulentsed limakapslita (R-tüüpi) bakterid. DNA võib ühelt rakult teisele üle kanduda (nt surnud rakult elusale). Hiirtega tehti katse, kus neid süstiti elusate S tüüpi rakkudega, elusate R tüüpi rakkudega ning surnud S ja elusate R rakkude seguga. Letaalseks osutusid esimene ja kolmas variant tõend transformatsioonist. Et teada saada, kas just DNA on virulentsete rakkude põhjustajaks, võeti DNA preparaat (mis sisaldas ka RNAd ja valke), mida töödeldi Rnaaside, Dnaaside ja proteaasidega. Transformatsiooni võime kaotas ainult see preparaat, mida oli töödeldud Dnaasidega. Järelikult on DNA pärilikkuse kandjaks. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust.
Mülleri põrkratta teooria kohaselt kuhjuvad sootutel liikidel kahjulikud mutatsioonid (parima kohasusega genotüüpide proportsioon ajas väheneb tänu mutatsioonidele ja kaob lõpuks tänu triivile, tekivad uued kõige kohasemad mutatsioonid ehk algne genotüüp kaob täielikult), kuna neil puudub rekombinatsioon. Soolised liigid vabanevad kahjulikest mutatsioonidest rekombinatsiooni teel. Kondrashovi kirves kukub siis kui tekib liiga palju mutatsioone, mis muutuvad letaalseks järelikult ei pärandu, järelikult kui sugulist paljunemist ei toimu, siis need kahjulikud mutatsioonid edasi ei kandu ehk elimineeritakse. 11. Milliseks kaheks üldiseks tüübiks jaguneb suguline valik isaste ja emaste puhul eraldi? Selgita mõlemat lahates sealhulgas otsese ja kaudse valiku erinevusi. Isaste võitlus (male competition), otsene võitlus, või spermide asendus strateegiad. Üldiselt triviaalsem kui emaste valikuvõimalus
Homosügootses olekus on amorfne mutatsioon sageli letaalne ja sellega on seletatav suur embrüote hukkumine. Hüpomorfse mutatsiooni korral nõrgeneb mingi tunnuse väljendusaste võrreldes esialgse tüübiga. Vähenenud on selliste fermentide aktiivsus, mis kontrollivad (reguleerivad) tunnuse arengut. Selliseks mutatsiooniks on kääbuskasv loomadel, juuste ja karvade värvuse nõrgenemine, silmade ja pea mittetäielik väljaarenemine (väikesed silmad ja pea). Letaalseks hüpomorfseks mutatsiooniks on hobusel ja veisel naha osaline arenematus. Mõnedel juhtudel ei kutsu hüpomorfsed mutatsioonid esile negatiivseid tagajärgi nende kandjale. Nii näiteks kasutatakse rebasekasvatuses karvavärvuse erinevaid toone naha hinna tõstmiseks. Selektsionäärid kasutavad hüpomorfseid mutatsioone teadlikult karvavärvuse erinevate toonide saamiseks. Hüpermorfse mutatsiooni korral tugevneb tunnuse väljendus. Kui hüpermorfne
Rõugetesse surdi valdavalt kevadtalvel. Põdemine oli seotud eaga, mitmed haigused laastasid eeskätt laste ridu, nt sarlakite puhul domineerisid surnute seas kahe-aastased, difteeria puhul veidi vanemad lapsed, läkaköhasse surid aga kuni aastased. On ilmne, et sellistes oludes, kus nt rõugetest puutumata võis jääda vaid u 1% elanikkonnast, elati veel loodusliku valiku tingimustes kõigil põlvkondadel oli suur tõenäosus oma elu jooksul põdeda läbi mõni tõenäoliselt letaalseks osutuda võiv tõbi. Haiguste ravis oli empiiriliste vaatluste kaudu küllatki kaugele jõutud (nt vaktsineerimine). Samas haiguste põhjustena käsitleti erinevaid võimalusi (kui räägime nakkushaigustest). Empiiriliselt oli juba ammu aru saadud, et haigused levivad mingite nähtamatute agentide levitatuna. Haiguste puhul on räägitud fenomenist nimega seminaria contaginosa. Oli suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud
annaabi.ee 
