Emamesilane Emamesilane areneb viljastatud munast, mida vastseeas toidetakse mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pulmalendu ning noorte emasmesilaste viljastamist ei lasta leskesid enam tarusse tagasi ja mõnikord nad isegi nõelatakse surnuks. Pereheitmine Kui pessa ilmub uus noor emasmesilane, võtab vana ema kaasa osa töölisi ning läheb uut pesapaika otsima - toimub pereheitmine. Tänan tähelepanu eest!
Nad olid tugevalt meeste kontrolli all ning nende staatus puudus. Tänapäeva eluga võrreldes oli nende tähtsus ja väärtustamine üsna nullilähedane. Praeguseks saab aga väita, et naise tähtsust on hakatud ikkagi oluliselt väärtustama ja nende rolli ühiskonnas hinnatakse kõrgelt. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Kõige kõrgemalt hinnati naisi, kes olid veel neitsid. Madalaimaks peeti abielunaisi ning leskesid. Vastavalt nendele gruppidele olid ka nende kohustused erinevad. Samas mõjutas ka naiste positsiooni ühiskonnas nende kodukoht ning seisus ja kas ta on talumehe naine või aadliproua. Põhilisemaks ülesandeks oli naistel ikkagi majapidamistööd ning laste eest hoolitsemine. Suurema osa oma ajast veetsid nad toiduainete tootmisega aedades ja peenramaal. Ega see pole praeguses ühiskonnas eriliselt muutunud, ka tänapäeva naised on koduhoidjad ja laste
mõne teise naisega järeltulijaid. Seega oli naine küll praktiliselt elu läbi mehe (kas siis abikaasa, isa või abikaasa perekonna pea) eestkoste all kuid näiteks oli tal võimalus valida, kas abielludes saada mehe perekonna osaks või jääda oma pere liikmeks ning säilitada seega oma vara. Lapsed jäid viimasel juhul küll siiski mehe perekonna koosseisu, sest põlvnemist arvestati Roomas isaliini pidi. Leskesid ja eriti noori naisi ärgitati uuesti abielluma nii meditsiinilistel põhjustel kui ka ühiskonna silmis taas voorusliku ning auväärse abikaasa ning ema rolli täita. Igal juhul oli naised, kes lesestumise või lahutuse järel üksinda jäid tihtipeale raskes olukorras, jäädes sõltuma erikohtlemisest võimudelt või suguvõsa (vanemate meeste) abist. Üldiselt oli rooma naisel aga võrreldes näiteks kreeka naistega tollel ajal oluliselt rohkem vabadusi
annaabi.ee 
