Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lesiooni" - 3 õppematerjali

Peptilise haavandi tüsistused
22
pptx

Peptilise haavandi tüsistused

Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüsistused Verejooks - haavandi põhjas koenekroos, mis põhjustab veresoone lesiooni ja verejooksu Perforatsioon - mao või duodeenumi seina defekt mis läbib kõiki kihte ja maosisu satub vabasse kõhuõõnde Penetratsioon - haavand mulgustub naaberorganisse Pülorostenoos - haavandist põhjustatud maopassaazihäire Verejooks Levinuim 25-50 haiglaravi/100000 Forresti klassifikatsioon Ia pritsiv verejooks Ib nõrguv verejooks IIa nähtav veresoone ots, veritsust pole IIb hüübega kaetud haavand, veritsust pole IIc hematiintäpid haavandi põhjas

Meditsiin → Arstiteadus
30 allalaadimist
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis
43
pdf

Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis

LDH, CRV, albumiin, kreatiniin, kaltsium  2-mikroglobuliin  Seerumi immunoglobuliinid  Seerumi ja uriini valkude elektroforees ja immunofiksatsioon  Luuüdi tsütoloogiline ja histoloogiline uuring  Lesioonist / koldest võetud bioptaadi morfoloogiline/immuunhistokeemiline uuring  Skeleti röntgenülesvõtted: lülisamba kaela-, rinna- ja lumbaalosa, kolju, rindkere, vaagen, õlavarreluud ja reieluud  Luuvälise üksikplasmatsütoomi korral lesiooni ulatuse hindamine KT või MRT uuringul Lisauuringud:  Vaagna, reie- ja õlavarreluude proksimaalsete osade MRT  Luuüdi plasmarakkude immuunfenotüpeerimine ja molekulaarne hinnang  PET uuring 4.3. Loiu kuluga ehk indolentne müeloom  Loiu kuluga müeloom on ebaselge tähendusega monoklonaalse gammopaatia ja hulgimüeloomi vahevorm  Haigetel võib olla ilma ravita haiguse indolentne kulg kuid või aastaid

Meditsiin → Biomeditsiin
5 allalaadimist
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

kartsinoomi ja teiste vähkkasvajate tekkele. Ohratoksiine, mis kujutavad endast seitset amiidsideme kaudu fenüülalaniiniga seotud isokumariini derivaati, toodavad Aspergillus ochraceus ja Penicillium verrucosum, mis saastavad otra, maisi, nisu, kaera, rukist, rohelisi kohviube, maapähkleid, veini, kakaod ja kuivatatud puuvilju. Katseloomadel on ohratoksiin A (OTA) põhjustanud ennekõike neerude proksimaalset tubulaarset lesiooni ja maksa degenereerumist. OTA toksilisus sõltub tugevasti loomaliigist. Nii on tema akuutne oraalne LD50 koeral 0,2 mg/kg, hiirtel aga 59 mg/kg. Otsene seos OTA suurte hulkade sissesöömise ja nefropaatia vahel on kindlalt tõestatud inimeste ja sigade korral Balkanimaades ning sigade korral Taanis ja USA-s. Nefrotoksiin OTA liigub söödateraviljast peamiselt sigade verre ja neerudesse, kuid teda võib leida ka looma lihasest, maksast ja rasvkoest

Toit → Toitumise alused
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun