väärtus. Pensionieas on vananemise normaalse kulgemise puhul võimalik teha uusi valikuid: osaleda harrastustegevuses, õppida, tegeleda lapselastega jne Uuritav eakas oleks hea meelega läinud õppima juurde veel midagi uut: akordioni õpe, rahvatantsu... Kahjuks, elades maal õppimisvõimalused on piiratud. Igal vanuseperioodil on omad arenguülesanded, probleemid ja kriisid (Havighurst 1971). Eluea kestel võivad mitmed sündmused inimese elukäiku mõjutada- lesestumine ja tütre surm mõjutasid antud inimest väga psüühilisel tasandil. Tänu õigel ajal saadud psühholoogilise abile, klient tuli kriisist välja. Kriiside lahendamisest oleneb eluperioodide ja terve elutee õnnestumine või ebaõnnestumine. Tema puhul on tähtis, et mitte uuesti kriisi langeda, tal peab olema arenguruumi- s.t. mingi huvitav hobi, uued teadmised/oskused ( nt. muusika/tants). Antud eaka puhul oleks suur abi seeniori mõistest, mida eriti soovitas president Lennart Meri
sündmusega seotud siirderiituse kohta. Arnold van Gennep’i “Les rites de passage” (1909): – Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine? 52. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine – Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse – Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias)
- Psühhosotsiaalne ravi Suitsiidi riskitegurid - Soolised erinevused: mehed neli korda sagedamini, naistel suitsiidimõtteid ja katseid kolm korda rohkem, harva enne puberteeti, meestel tipneb peale 45 eluaastat, naiste suitsiidide arv kõrgem peale 55 eluaastat - Rass: valged 2-3 korda tihedamini enesetapp - Religioon: kõige sagedamini protestandid ja juudid, siis katoliiklased siis moslemid - Perekonnaseis: abielu vähendab riski, lahutus või lesestumine suurendab - Hõivatus tööga: mida kõrgem sotsiaalne seisund seda suurem oht, hõivatus tööga kaitseb suitsiidi eest - Kliima: enesetapuoht suurem kevadel ja sügisel - Kehaline tervis: eelnev arstiabi on positiiselt seotud enesetapuohuga - Psüühikahäire: 95% isikutest kes enesetapu või katse tegid - Eelnev suitsidaalne käitumine - Psühhiaatrilised patsiendid Etioloogia - Sotsioloogilised tegurid: durkheimi teooria o Egoistlikud
annaabi.ee 
