kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast
Babüloonia vangipõlve ajal võimendus messia ootus. Vana-Kreeka 11- 4 saj e.m.a Ehk tume, arhailine ja klassikaline ajajärk 12 saj varised Mükeene tsivilisatsioon kokku. Ilmselt mererahvaste katastroof. Hiljem räägiti Kreekas, et kangelaste ajajärgule tegid lõppu doorialased. Kaks põlve pärast Trooja sõda tungisid doorialased Pelopennosele ja vallutasid selle, nad olid Heraklese järglased. Nad usukused, et vanad suguvõsad põgenesid Lesbosele ja sinna ümbrusesse ja sinna tungisid aioonia murret kõnelevad Agamemnoni järglased. Samas pole ühtegi ajaloolist leiumaterjali doorialaste kui kreekasisese rännaku kohta. Tume ajajärk Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on väga vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus. Võisid olla pealikud, kuna leitud on üks silmapaistev pealikuhoone
Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna 5 poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia
annaabi.ee 
