Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib
Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni, mida keegi oodata ei oska.
Esimene kokkupuude muusikateatriga oli tal 1935. aastal, kui ta ühe show tarbeks kirjutas laulu "See valss sündis Viinis". Tema muusikali "Tervitus kevadele" ja operetti "Tähtis daam" ei saatnud edu ning kibestunud helilooja pöördus restoranipianisti orjatööle tagasi. Ka koostöö Lerneriga polnud algul palju edukam. Loewe` meloodiatel oli ikka veel euroopalik raskepärasuse pitser küljes, ka polnud Lerneri libertod küllalt elegantsed ja vaimukad. Suurt edu tõi neile aga muusikal “Minu veetlev leedi”. "Minu veetlev leedi" põhineb Bernard Shaw` näidendi "Pygmalion" ainetel. Teose sisu: vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi
Nende esimest tükki "Peo hing"(Lifeof the Party)mängiti 1942. aastal Detroidis küll ühel hooajal, kuid teised 4 teatrid selle vastu hubi ei tundnud. 1943. aastal esietendus Brodway'l nende "Mis siin lahti on ?"(What's up ?) George Balanchine'I lavastuses, ent pidas vastu63 etendust. Loewe' meloodiatel oli ikka euroopalik raskepärasus pitser küljes. Olgu sving, foks või tango , ikka kolas Loewe'l see nagu viini valss Ka polnud Lerneri libretto küllalt elegantsed ja vaimukad. Pisut paremin läks nende järgmine muusikal "Kevad-eelne päev" (The Day Before Spring, 165 etendust) Lowe' ja Lerneri esimene suur edu saabus lõpuks 13. mätsil 1947 , mil Ziegfeld Theatre'is esietendus muusikal "Bigadoon" , alapealkirjaga "Kummaline muusikaline fantasia" . New Yorgi mõjukamaid teatrikriitikuid Boork Atkinson märkis, et talle meenutab tükk oma ilu poolest Shakespeare'I "Suveöö unenägu" koos Mendelssohni muusikaga
kannaks. 8 54.Milles seisnesid keinsismi tekkepõhjused ja olemus avaliku sektori rolli käsitlemisel: tööhõive problem ühiskonnas ja selle käsitlemine avaliku hüvena? Keinsismi tekkepõhjused seisnesid Suure Depressiooniga kaasnenud massilises tööpuuduses. Keynes pakkus välja, et avaliku sektori laiendamine peaks täitma tööpuudusest tingitud deflatoorse lünga (nõudlus on liiga väike, et tagada täistööhõivet). Lerneri arvates ei ole tarvis eelarvet tasakaalustada (seda võib teha võlakoormust suurendades või lisaraha käibele lastes), küll aga tuleb suunata tegevused tööhõive probleemide lahendamisele. 55.Kes ja mis suunas arendas pärast II maailmasõda edasi avalike hüvede teooriat; avalike ettevõtete teooriat; põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat; demokraatia majanduslikku teooriat; optimaalse maksustamise teooriat; maksuintsidentsi teooriat
annaabi.ee 
