*konfliktid, vastuolud *erakordsus *p�evakajalisus 7. Uudise �lesehitus *ajakirjanik erapooletu *ei kajastu reporteri arvamus *k�ik osapooled peavad s�na saama 8. Tr�kiajakirjanduse ehk pressi v�ljaanded *Ajaleht - on perioodiliselt ilmuv tr�kis, milles kajastatakse p�evas�ndmusi ja ajakohaseid probleeme, pakutakse meelelahutust ning mitmesugust eluks vajalikku infot. -V�hene operatiivsus ja tagasiside -Jaguneb: 1)ilmumissagedus (p�eva- ja n�dalalehed) 2)levik (�leriigiline ja piirkondlik) 3)sisu (�ldloetav ja erialane) 4)k�sitluslaad (kvaliteetlehed ja tabloidid) * Ajakiri - regulaarselt ilmuv v�ljaanne, mis sisaldab eelk�ige meelelahutust ja praktilist teavet, mitte anal��si ja kommentaare, mida nende sisuline maht v�imaldaks. -Jaguneb: 1)ilmusmissagedus (n�dalakirjad/poolkuukirjad/kuukirjad/kvartalikirjad/p�hir�hmade vahelised) 2)suunitlus (�ldloetav, sotsiaalse suunitlusega, temaatilise suunitlusega)
Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis *Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas. ( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel VALITSEMISSÜSTEEMID: majoritaarne, proportsionaalne,
sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C.A Scultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad. Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, loodusmuuseum talupoegadele. C. R. Jakobsoni lugemikud ja kirjutised. 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS.
eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat suletud nimekirja alusel Kvoot häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Sellega toetab erakonnakaaslasi, kel kvoodist hääli puudu jääb. Nii suurendatakse erakonna esindatust volikogus või parlamendis. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt 5 % häältest üle Eesti
annaabi.ee 
