hinnakiri ning hooldus on nüüd 5 eurot kallim. Kliendi jaoks on see kindlasti ebameeldiv, sest ta on hooldusele kuluva rahaga arvestanud( näiteks vajaliku summa sularaha kaasa võtnud kui läheduses pole pangaautomaati) Jällegi võivad kliendid erinevalt reageerida, võib tekkida konflikt ,sest klient on ärritunud ning soovib saada hooldust selle hinnaga nagu kodulehel kirjas ning keeldub juurde tasumast kuid samas võib olla tegu ka leplikuma kliendiga, kes selgituste kuulmise järgselt tasub 5 eurot kallima hinna leplikult. 3) Klient pole rahul tehtud pediküüriga ning nõuab raha tagasi- tema arvates pole töö piisavalt hoolikas ning lakk pole ka sellist värvi nagu pudelis tundus.
enamiku Soome senistest õigustest) kehtestama n-ö ilma põhjuseta s.t soomlased polnud korraldanud vastuhakke ega ms. Seevastu Baltikumis koostati ranged piirangud , kui rahvas ilmutas rahulolematust ja hakkas mässama (nt 1905. aastal puhkenud Vene revolutsioon, kust võtsid aktiivselt osa). Juba Vene Keisiririigi võimu ajal ilmnesid selged erinevused põhjanaabrite soomlaste ning baltlaste iseloomujoonte vahel, kellest esimesed on sootuks rahulikuma ning leplikuma temperamendiga kui eestlaste-lätlaste-leedulaste oma. Arvatavasti alustati Soomes piirangute seadmist seetõttu, et tajuti selle autonoomia mõjuvõimu ning tolle piirkonna Vene Keisririigi n-ö rüpest välja kasvamist. Soome poliitikud suutsid kontrolli all hoida vastupanuliikumise aktsioone ning rüüstamisi- põletamisi, mida Baltikumi riigimehed aga mitte. 1905.aasta juunis pidas Riias oma teist kongressi
väljendit: üksiktermin. Üldtermin võib olla määratud ka üksiktermini kaudu, nt ,,Tartu linna territooriumil paiknev 7 maja" või ,,viadukt Tallinnas". Üksikterminite hulka ei kuulu terminid, mille mahus on küll üksainus objekt, kuid see on juhuslikult nii. Tähtis on see, et väljend peab olema mõeldud tähistama ühtainust objekti. Mis esindab üksikterminit mõtlemises? Mõnede autorite arvates pole üksikmõisteid (singular concept) olemas. Püüame võtta mõneti leplikuma positsiooni. Meid aitab kombineeritud mõiste ehk liitmõiste kasutamine. Liitmõiste (combined concept) on mõiste, mis saadakse mitme mõiste sisu ühendamisel. Liitmõistet väljendab keeles enamasti kas liitsõna või fraas, nt ,,must kass" väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass“ ning mõiste ,,must“" sisu. Mõlema mõiste sisusse kuuluvad tunnuste komplektid summeeritakse üheks terviklikuks tunnuste komplektiks, mis ongi liitmõiste sisu
7 maja" või ,,viadukt Tallinnas". Üksikterminite hulka ei kuulu terminid, mille mahus on küll üksainus objekt, kuid see on juhuslikult nii. Tähtis on see, et väljend peab olema mõeldud tähistama ühtainust objekti. Mis esindab üksikterminit mõtlemises? Mõnede autorite arvates pole üksikmõisteid (singular concept) olemas. Püüame võtta mõneti leplikuma positsiooni. Meid aitab kombineeritud mõiste ehk liitmõiste kasutamine. Liitmõiste (combined concept) on mõiste, mis saadakse mitme mõiste sisu ühendamisel. Liitmõistet väljendab keeles enamasti kas liitsõna või fraas, nt ,,must kass" väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass" ning mõiste ,,must"" sisu. Mõlema mõiste sisusse kuuluvad tunnuste komplektid summeeritakse üheks terviklikuks tunnuste komplektiks, mis ongi liitmõiste sisu
annaabi.ee 
