lepingule. EESTI-VENE SUHTED Venemaalt lähtuv oht Eesti iseseisvusele oli kõige lähem ja vahetum. Eesti suhted idanaabriga olid väliselt suhteliselt korrektsed, ent tegelikult üsna pingelised. Nõukogude transiit Eesti kaudu saavutas kõrgpunkti 1922. a, misjärel vähenes järsult. 1927. a sõlmiti piiritülide rahumeelse lahendamise konventsioon, 1929. a Eesti NSVL kaubaleping, 1932. a mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. 1930. aastate esimesel poolel tehti katseid sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, sh Idapakti, mis oleks garanteerinud Balti riikide puutumatuse. Need katsed ebaõnnestusid. 1935. a sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku mõjusfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu
Neid suhteid reguleeris lepingute süsteem, mis lähtus Tartu rahulepingule. 1920. aastate esimesel poolel lähtus NSVL maailmarevolutsiooni ideest ja püüdis Tartu rahulepingut rikkudes Eesti iseseisvust sisemise õõnestustööga hävitada, sama aastate teisel poolel suhted paranesid. 1927. aastal sõlmiti piiritülide rahumeelse lahendamise konventsioon, 1929. aastal Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932. aastal mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. Kaubandussuhteid püüdis Moskva kasutada Balti riikidele poliitilise surve avaldamiseks ja nende vahele kiilu löömiseks SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemisega ja natside võimutulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. Seoses ebaõnnestunud katsed sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, ei jäänud Eesi puutumata. 1935. aastal sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku atmosfääri
Samal ajal tegelik Saksamaa oht 1920. aastate alguses puudus. Tollaselt Saksamaalt mingit reaalset hädaohtu karta ei olnud - kardati ainult seda, et võimule tulevad äärmuslased ja mäletatavasti Saksamaal selliseid katseid juba tehti, nt 1920. aastal Berliinis Kappi-puts?. Juba alates 22.-23. aastast hakkasid Eesti-Saksa suhted arenema, eriti just majandussuhete arenemise tõttu. Kokkulepe vastastikuste nõudluste kustutamise kohta. 1925. kirjutati alla lepituskonventsioon - kõik tulevased tüliküsimused lahendatakse rahumeelsel teel. Samuti langesid ära baltisakslaste rünnakud valitsuse vastu, eriti pärats 1926. aastat, kui neile hakati konpetatsioone maksma. Kuni 1930. aastate alguseni oli Eesti-Saksa suhted normaalset ja ohtu ei paistnud. Suhted Nõukogude Venemaaga olid aga keerulisemad. 1920. aastate esimesel poolel oli ilmselge, et Nõukogude Venemaa soovib Eestimaa endaga liituda. Ida poolt vaadates äärmiselt agressiivne poliitika
annaabi.ee 
