kuni 5 aastat = 2 kuu keskmine palk, 5-10 aastat = 3 kuu keskmine palk, üle 10 aasta = 4 kuu keskmine palk (arvestatakse viimase 6 ku keskm palka); koondada ei tohi rasedaid ega kuni 3 aastaste laste vanemaid (hooldajaid)( isegi kui nad ise nõus on ). Ei tohi koondada kui töötaja on haige. Puhkuse ajal peab ootama kuni tuleb tagasi tööle. 10.Tööalaste vaidluste lahendamise võimalused, tähtajad. *Võib lahendada omavahel *võib kasutada usaldusisiku abi *lepituskomisjonid *On olemas ka töövaidluskomisjon ja kohus. Töölepingu puhul vaidluse esitamise aeg on 1 kuu. Muu vaidluse puhul on aega 4 kuud. 11.Avalikud teenistujad. Ametniku teenistusse võtmise kord. Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses. Avalikud teenistujad on: *ametnikud (kõrg-, vanem-, nooremametnikud)*abiteenistujad (lihttöötajad- need kes on tool töölepinguga) *koosseisuvälised teenistujad (võetakse tööle teatud ajaks teatud töö tegemiseks)
seadusi mitte vastu võtta kergekäeliselt. Advokaatide ja kohtunike arv 1 inimese kohta on vähenenud isegi 1920-ndate aastatega võrreldes 1 kohtunik 60 000 inimese kohta. Kohtusse pöördumine on keeruline ja majanduslikult kulukas. Hageja peab tasuma kõik kohtukulud. Protsess kohtus kestab pikka aega. Sihiteadlik õiguspoliitika, mitte häda sund. Peamine alternatiiv, mis kohtulikule asja lahendamisele seal toimib, on lepituskomisjonid nii kohtueelses kui kohtulikus staadiumis. Seaduste hulga reguleerimise vajadus on seotud ka õiguse efektiivsuse probleemiga, mis tuleneb omakord sellest, mida me õiguse ülesandena näeme. Kui me näeme sellena seda, et õigus lahendaks kõik ühiskonnas ettetulevad vaidlusküsimused, siis tekib vajadus vaidluse lahendamise alternatiivide järele neil juhtudel, kui õigus ei suuda seda ülesannet ära täita täiel määral
Pakti jõustamismehhanism on pigem poliitilise kui juriidilise iseloomuga. Aruandluskord ilma üksikisikute ja riikidevaheliste kaebuste esitamise võimaluseta nõrgendab järelevalvet pakti täitmise üle ning paktis sätestatud õiguste jõustamist. Erikonventsioonid: 1948. aasta genotsiidi tõkestamise ja karistamise konventsioon; 1965. aasta rssilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise rahvusvaheline konventsioon (CERD) (komitee aruanded alalised töögrupid ja ad hoc lepituskomisjonid); 1979. aasta naiste mis tahes viisil diskrimineerimise likvideerimise konventsioon (CEDAW) (komitee aruanded täiendav teave ettepanekud üldised soovitused); 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastane konventsioon (CAT) (komitee aruanded riikidevahelised ja individuaalkaebused); 1989. aasta lapse õiguste konventsioon (CRC) (komitee aruanded kohapealne kontroll)
annaabi.ee 
