Seega pidi kinnihoidja ikka kõvasi nõiasõnu teadma, vastasel juhul keerati kiiresti kael kahekorra ja hing oligi vaba tolle tegelase küüsist. Surnuaedades rääkimine ja pitsi võtmine ikka sealt ida ja lõuna poolt tulnud, sest õigeusus ju sama, mis ristiusus hing kükitab senikaua surnuaias kuni saabub kohtupäev ja hinge tegusi elus kaaluma hakatakse. Nende lepitamiseks siis peetigi surnuaiapühasi, kus suguvõsa kokku tuli ja mullaaluseid lepitasid. Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja
nõudma, kuid Pearu head tutvused, mis aitasid tal kohtuprotsesse võita ei meeldinud Andresele sugugi. Mitte ainult seetõttu, et ta pidi trahve või muud kahjutasu maksma, vaid ka seetõttu, et see ei olnud alati tõde, mis naabrimees kohtus rääkis ja see vihastas Andrest, sest tema oli tulnud ju kohtusse õigust nõudma, aga sellest jäi ta ilma. Kuid Vargamäel toimunud sündmused mitte ei kaugendanud ainult inimesi, vaid ka lepitasid. Üks selline kentsakas lugu juhtus piiriaiaga, kus Pearu ühel heal päeval võttis kätte ja lõhkus lihtsalt aia ära, lõhkus selle nii ära, et naabri sead jooksid Pearu rukkisse. Seda kõike oli vaja ainult selleks, et oma naabriga vaidlema ja ärplema hakata. Kuid Andrest sinna kohale ei ilmunudki, tuli hoopis Krõõt laps süles. Kuna Krõõt oli rahulikuma meelega, kui Andres ja sõbralik inimene, kes ei tundnud mingisugust vajadust, kellegagi iga asja pärast vaidlema hakata
ja teaduste harmoonia küsimust. Lepitusskeeme töötasid välja nii usumehed kui teadlased. 1870-1900 ilmus mitu monumentaalset raamatut, mis käsitlesid tolleagse teaduse ja kristliku loomisteoloogia dialoogi. Seos teaduse ja teoloogia vahel on seega alati olnud mitmetahuline. Paraku on ajaloolased selle asjaolu tähelepanuta jätnud ning kirjeldanud usu ja teaduse seost reeglina vaid konfliktimudelist lähtudes Kuidas XIX saj õpetlased siis tegelikult lepitasid Piibli 6-päevase loomistsükli fossiilileidudega, mis osutasid Maa tohutult pikemale geoloogilisele minevikule? Peamiselt kasutati kolme mudelit. 1. Päev-võrdub-ajastu-tõlgendus: Gn 1 väljend `päev' ei tähenda 24h perioodi, sest Päike jt taevakehad loodi alles 4. "päeval". Järelikult võivad loomise "päevad" tähendada ka miljonite aastate pikkusi perioode 2. Akna-tõlgendus: Gn 1:1 (alguses lõi Jumal taeva ja maa) ei ole järgnevale
annaabi.ee 
