nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks. Kui omanik keeldub nõusoleku andmisest piisava põhjuseta, on hoonestusõiguslikul isikul õigus esitada omaniku vastu nõusoleku andmist taotlev hagi. 206. Mida tähendab hoonestusõiguse omanikule langemine? Omanik, kes annab oma maatüki pikaks ajaks enda ja oma õigusjärglaste kasutusest välja ja peab selle väljaandmisega silmas ka teatud kindlaid eesmärke, vajab kaitset igakordse hoonestusõigusliku isiku lepinguvastase käitumise eest. Seda kaitset võimaldab talle õigus nõuda hoonestusõiguse ülekandmist endale. Sel juhul langebki hoonestusõigus omanikule. 207. Mida kujutab endast korterihoonestusõigus? Korterihoonestusõiguse aluseks on hoonestusõigus. Õigustatud isikule kuulub reaalosa ainuomandi kõrval mõtteline osa hoonestusõigusest. Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi
nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või koormamiseks. Kui omanik keeldub nõusoleku andmisest piisava põhjuseta, on hoonestusõiguslikul isikul õigus esitada omaniku vastu nõusoleku andmist taotlev hagi. 206. Mida tähendab hoonestusõiguse omanikule langemine? Omanik, kes annab oma maatüki pikaks ajaks enda ja oma õigusjärglaste kasutusest välja ja peab selle väljaandmisega silmas ka teatud kindlaid eesmärke, vajab kaitset igakordse hoonestusõigusliku isiku lepinguvastase käitumise eest. Seda kaitset võimaldab talle õigus nõuda hoonestusõiguse ülekandmist endale. Sel juhul langebki hoonestusõigus omanikule. 207. Mida kujutab endast korterihoonestusõigus? Korterihoonestusõiguse aluseks on hoonestusõigus. Õigustatud isikule kuulub reaalosa ainuomandi kõrval mõtteline osa hoonestusõigusest. Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi
Ülekantav ei ole reaalkoormatis, millest tulenev üksikkohustus ei oe ülekantav. Ülekandmine toimub tavalises korras, st selleks on vaja notariaalslt tõestatud asjaõiguskokkulepet ja kinnistusraamatukannet. Võlaõiguslepinguga võidakse määrata mitte ainult omaniku kohustu tagada reaalkoormatisega, vaid piirata ka õigustatud isiku õigust reaalkoormatise rahakstegemisel. Tagatisleping annab omanikule aluse vaide esitamiseks reaalkoormatise omaja nõude vastu reaalkoormatise lepinguvastase maksmapaneku korral. Vaide saab esitada ka reaalkoormatise omaja iga õigusjärglase vastu. Kuid isiku vastu, kes omandab reaalkoormatise heauskselt, ei saa vaiet esitada. Reaalkooramtise ülekandmisega kaasnevate alusetute nõuete välistamiseks kinnisasja omaniku vastu võidakse tagatislepingus kokku leppida, et nõue koos reaalkoormatisega kas ei ole üldse või on ainult teatud piiranguga loovutatav kolmandale isikule. See peab olema ka kinnistusraamatusse kantud
annaabi.ee 
