See selgitud pöörab samuti erilist tähelepanu faktile, et teise indiviidi suhtes ei tohi rakendada teda mingil määral kahjustavaid meetmeid. Antud viisil ehk toetudes hea usu põhimõttele, on lepingu sõlmimisel oluline see, et mõlemad pooled säilitavad oma hea usu teise poolde. Seega on põhiline teineteise vaheline usaldus ning see, et ei kasutata ära teise poole heausklikust. Hea usu põhimõtet ei saa vältida, sest see on üks põhilisi põhimõtteid lepinguseaduses. Hea usu põhimõtte kohaselt peavad (nagu ka eelnevalt mainitud) käituma mõlemad pooled ning pooled peavad olema teadlikud, et põhimõtte kohaselt tuleb käituda juba lepingu loomisel ja kindlasti tuleb selle põhiselt käituma ka selleks, et lepingut säilitada. Lepingu säilitamine on praktiliselt võimatu, kui ei järgita hea olu põhimõtet. Juhul kui üks osapool rikub kokkulepitud reegleid või
Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kui rabamaad mõistetakse seoses rabamaa seaduse kehtetuks tunnistamisega kui soomaad, siis
Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste 5 seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.