Lepingu iseloomu näitas ka tõsiasi, et see oli väidetavalt kirjutatud kahele kivitahvlile, millest kumbki pool sai ühe. 10. Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus Õigusajaloolaste silmis on tegemist erinevatel aegadel kirjapandud tavaõiguse normidega, mida iseloomustab religiooni ja õiguse suur seotus. Tänu pikale kujunemisloole on eri ajastute õigusnormid segunenud. • Lepinguraamat (2. Moosese rmt) • Pühadusseadused (3. Moosese rmt) • Deuteronomium (5. Moosese rmt) • Üleskirjutus teise templi perioodist (6. saj eKr, tegelikult osa 7. saj eKr) • Vanemas kihis veritasu jms • Uuemas: Sina ei pea mitte..., karistab jumal (apodiktiline) • Toora – kõik viis Moosese rmt, juutluse alus: on Viie Moosese raamatu koondnimetus (vrd pentateuh)
Seal kinnitus arusaam, et nemad austavad ainult Jahvet ja teised on ebajumalad. Seaduse kujunemine. Säilinud Vanas Testamendis Moosese raamatutes. Seal on see esitataud kahes kohas- II ja V Moosese raamatus. Seal on esitatud 10 käsku. Käsud langevad kokku, aga seadustes on erinevusi. Kuigi Mooses elutses 12.saj, on käsud raudselt hilisemad, kuna tol ajal juudid olid kirjaoskamatu kõrberahvas. Moosese raamat koosneb kahest osast: lepinguraamat ja deuteronomion. Seda võib samuti seostada Joosiaga. Tänapäeval millalgi templiehituse käigus leiti Moosese kirjarullid, aga ilmselt olid need Joosia kirjutatud ehk pärineb 7.saj II poolest. 10 käsu ehk lepinguraamatuosa on aga ilmselt varasem, umbes 8.saj. Kumbki neist raamtutest ei räägi kuningatest, seega võib järeldada, et tekste on redigeeritud ja juhtroll oli Moosesel. Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest. Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja hilised
d) 4. raamat Numeri (arvud) e) 5. raamat Deuteronomuim (teine seadus) Ehkki 1. raamatus ei ole otseselt seadusi, on see ikkagi paigutatud see "Pentateuchi," lähtudes eeldusest, et selle autor on samuti Mooses. Seadused olevat Mooses saanud jumalalt Siinai mäel, juhtides iisraeli rahvast rännakul Egiptusest Palestiinasse. i. Dekaloog kümme käsku ii. Lepinguraamat iii. Pühadusseadused 2. Moosese raamat- Lepinguraamt ja Dekaloog 3. Moosese raamat- Pühadusseadused 17.-26. pt VT-s on 635 positiivset käsku ja 248 negatiivset käsku. VT-s ei kajastu kogu juutide õigus. 3.2. Kasuistlikkus ja abstraktsus Vanas Testamendis Õigus (õigusnormid) on nii kasuistlikud kui ka abstraktsed. See näitab, et õigus on edasi arenenud. Põhi on küll arhailine, kuid edasi on arendatud abstraktsust. Nt kasuistlik norm: 2Mo 20:22 12
annaabi.ee 
