läbirääkimiste teema tarnijatega (nt seotud tarnesuutlikkusega), et stimuleerida rahavoo seisukohalt parimate alternatiivide valimist. 3.4 Riskide hajutamine ja · Kokkuvõtlik hinnang, kuidas erinevat tüüpi riske jaotada ja jagada, siirdamine et risk langeks sellele, kes suudab sellega paremini toime tulla. 3.5 Lepinguperiood(id) · Lepinguperioodide põhjendused ja olulisemad lepingutingimused. 3.6 Personal · Personali rakendamine, sh õigusaktidest, kollektiivlepingutest jms tulenevad piirangud. 3.7 Teostamise ajakava · Läbimõeldud ajakava, soovitavalt ka oluliste tarnijate/alltöövõtjate ajakavad ning tõendused nende võimekusest omi ajakavasid täita,
kulusid vaid teatud tõenäosusega. Palju otstarbekam on siiski lisada kõik üld- ja kindlustuskulud igale konstruktiivelemendile protsentuaalselt, et tagada võrdlusvõimalus, pigem kui kujundada raskelt võrreldaveraldiseisev element. Kui aga koostatakse juba palju täpsem eelarve, siis enamike projektide puhul tuleb nii üld- kui kindlustuskulud arvestada siiski eraldi. Kui aga uus eelarvestatav projekt pole tavaline (keerukas plats, väga lühike lepinguperiood), on nendele kuludele vaja koostada ka erihinnang. Arvestada on vaja ka ettenägematuid kulusid, mille suuruse määrab arhitekt. Tegelikult pole see osa töövõtja pakkumusest, kuid see tuleb lisada pakkumusele selleks, et vajadusel kompenseerida vastavad kulud. Tavaliselt ei mõjuta need kulud küll loendi hindamist ja on õigem esitada nad pigem eraldi kulugrupina kui lisada protsendina teistele töödele. Platsikulud arvutatakse analoogselt põhiehituse otsekulude eelarvega, s.t
• toote või teenuse kirjeldus • tehnilised ja/või kaubanduslikud nõuded • kogus ja ühikud • tarneaeg ja -koht • lepinguperiood ja võimalik optsioon • pakkumise esitamise tähtaeg ja koht (meili- või postiaadress) Päring tuleks koostada viisil, et pakkumiste analüüsi ja võrdlemist oleks hõlbus teha. Et seda tagada, tuleks enne päringu saatmist panna end pakkuja olukorda ning mõelda, kas pakku-