15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal 8 umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeritiLoodearmee). Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgasVoronezisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.
suurriikidele ultimaatumi ja seepärast olid Lääneriigid järeleandlikud. Müncheni kokkulepe soodustas II maailmasõja puhkemist. Kuidas sai MRP sõlmimine võimalikuks? Kahe suurriigi suhted hakkasid soojenema ning seepärast sõlmiti leping. MRP on NSVL ja Saksamaa mittekallaletungileping, mis sõliti 23.augustil 1939 Moskvas. Mõlemad riigid kohustusid hoiduma igasugusest agressiivsest tegevusest ja mitte toetama kolmandat riiki, kui see ühele lepinguosalisele kallale tungib, otsustati teineteist informeerida ühiseid huvisid puudutavates küsimustes ning mitte osaleda teise poole vastu suunatud grupeeringus. MRP lõi aluse NSV Liidu ja Saksamaa vaheliseks mitmekülgseks koostööks ning võimaldas NSV Liidul relvajõuga haarata osa Poola territooriumist, annekteerida Balti riigid ja Rumeeniale kuulunud alad. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks.
Eestlie ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeriti Loodearmee). Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Voronežisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.
annaabi.ee 
