Integratsiooni senise dünaamika võib kokku võtta järgmiselt. Euroopa ühendamise esimest kümnendit 1950. aastatel iseloomustas hoogne areng ning funktsionalistlike institutsioonide loomine. 1960-ndatel ning 1970-ndatel areng soikus. 1980. aastate keskel toimus taaselustumine ja rahvusüleste institutsioonide osatähtsuse kasv ning nii süvenemine kui laienemine jätkusid täie hooga 1990. aastatel. Integratsiooni süvenemine on pidev protsess, mis ei toimu hüppeliselt lepingumuudatuse tulemusena, vaid ka liidu institutsioonide igapäevase tegevuse läbi. Ometi on järgmised lepingud olulisteks verstapostideks Euroopa Liidu arengus. Euroopa integratsiooni süvenemine: · 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine (European Coal and Steel Community); · 1957 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomiühenduse asutamine (European Economic Community EEC; European Atomic Energy Community Euratom);
3. Too välja Euroopa integratsiooni peamised trendid (alates 1950ndatest)? 1950ndad: hoogne areng ja funktsionalistlike institutsioonide loomine. Sõltuvussuhe=rahu tagamine 1960ndad ja 1970ndad: paigalseis, poliitiline integratsioon tagaplaanil. 1980ndate keskel toimus taaselustumine ja rahvusüleste institutsioonide osatähtsuse kasv. Süvenemine ja laienemine jätkusid. 1990ndad: integratsiooni süvenemine on pidev protsess, mis ei toimu hüppeliselt (lepingumuudatuse tulemusel), vaid ka ELi institutsioonide igapäevase tegevuse läbi. 4. Mis olid Maastrichti (1992) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö (ka rahaliit), mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja
Teisest tarvest tulenevaid kohustusi rikutud ei olnud. Kas müüa vastutab? Lepingu puhul kehtib süüst olemata vastutuse põhimõte ehk müüa vastutab. Vääramatut jõudu ei esine-sest streigivad oma töötajad ja seda saab takistada. § 160. Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral Leppetrahvi saab nõuda, sest selles on lepingus kokku lepitud ning lepingust tulenevaid kohustusi rikuti. Õigusteoreetiliselt: saaks nõuda esimese tarne eest leppetrahvi, teise tarne eest nõuda ei saaks lepingumuudatuse tõttu. Leppetrahv ei välista õiguskaitsevahendite kasutamist. Kui mõistliku aja jooksul leppetrahvi ei esita, kaotab õiguse leppetrahvi nõuda. Kaasus 3. 28.05.2010 sõlmisid OÜ Sprit Invest ja OÜ Lavinor Baltic laenulepingu, mille alusel laenas hageja OÜ-le Lavinor Baltic 900 000 krooni (57 520,48 eurot). OÜ Lavinor Baltic kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.10.2010 ja tasuma laenu kasutamise eest intresse arvestusega 30% aastas.
annaabi.ee 
