Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased (juristid), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks. Allikas 2.Roomlased tõid poliitilisse praktikasse patriotismi mõiste (mis kasvas hiljem üle kristlikuks solidaarsuseks) ja lepingulisuse (õiguse primaarsus). Riiklikud huvid seati kõrgemale üksikisiku huvidest, samal ajal kui võimujaotuses ühiskonnas pidid põhinema kokkuleppelistel, õiguslikel alustel ehk lepingutel. Riigi asja peeti omaette sfääriks, mida nimetati res publica (tõlkes "avalikud asjad"). Roomlastel pärineb ka arusaam föderalismist, kui lepingulistel alustel organiseeritud suhtest poliitiliste subjektide vahel (Foedus = leping, lepinguline alus)
предписания администрации, которые тоже включаются в понятие права и которые тоже должны соответствовать основной (прежде всего конституционной) норме. 3.Lepingulise õigluse teooria ( kokkuleppelisuse) Rawls. -lepingulisuse teooria järgi põhinevad ausates tingimustes valitud õiglusprintsiibid inimeseks olemisel, mitte aga kuulumisel teatud kommuuni. -Samamoodi on ajalooliste omandiõiguste puhul eelkõige oluline omandi algne õiglane päritolu, mitte aga omaniku enda päritolu. -Õigussüsteemi põhifunktsiooniks on riigis teatud hüvede jagamine, siis õiglus peab andma vastuse selle kohta, kuidas millisest printsiibist lähtudes neid hüvesid jagada. -olulised on eelkõige vabadus ja võrdsus
kohustuslik; tasu puudumine ei anna alust suhteid katkestada. Sunduslikkuse puudumine – üks pool annab kõik, teine võib anda vastu või jätta ka andmata, võib anda vääritule ja jätta ilma väärilise. Suhted pole värdväärsed – välistatud on vahetuspsühholoogia, juttu ei saa olla pähiväärtusteste tinglikkusest ja kokuleppelisusest võimatu on manipuleerimine või pettus Lepingulisuse puudumine – selle asemel tingimusteta kinkimine/andumine. Usk ja rahvausk Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontserptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kärgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline – ta ei tegele allikakriitikaga – selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem – ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad.
puudumine ei anna alust suhteid katkestada. · Sunduslikkuse puudumine üks pool annab kõik, teine võib anda vastu või jätta ka andmata, võib anda vääritule ja jätta ilma väärilise. · Suhted pole värdväärsed välistatud on vahetuspsühholoogia, juttu ei saa olla pähiväärtusteste tinglikkusest ja kokuleppelisusest võimatu on manipuleerimine või pettus · Lepingulisuse puudumine selle asemel tingimusteta kinkimine/andumine. Usk ja rahvausk Igasugune rahvausk (aga tegelikult ka mistahes kõrgreligioon) kombineerib elementide ja kontserptsioonidega mõlemast esitatud mudelist. Kärgreligioonist erinevalt on rahvausk aga vähem ideoloogiline ta ei tegele allikakriitikaga selle päritoluga, mida igapäevapraktikas oma tegevuses ära kasutab. Rahvausk on tihti ka maagilisem ta eesmärgid on utilitaarsemad, omakasupüüdlikumad.
annaabi.ee 
