Väga head lendajad. Vastsed kasvavad kõdunevas puidus. Ninasarvikpõrnikas Ladinakeelne nimetus on Oryctes nasicornis. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid (2540 mm). Punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub. Eesseljal on kolmehambane ristmõhn. Vastsed-kuni 12 cm valged tõugud. Elavad kõdunenud puidus, saepurus ja kompostihunnikus. Vastse areng kestab 4 aastat. Lepatriinud Eestis on üle 50 lepatriinuliigi. Levinuim on seitsetäpp-lepatriinu. Toitub enamasti lülijalgsetest. Kasvatatakse aedades, aitab hävitada kahjureid. Ereda värvuse ja mustriga keha. Käpad on 4-lülilised. 200-400 muna. 5-8 päeva jooksul vastsed. 2-4 nädala pärast hakkab nukkumine. Laiujur Leidub eesti seisuveekogudes. Tiheda taimestikuga veekogus, päiksekiirgus. Röövtoiduline, veeputukad (sõudurlased), samuti mitmed vähilised. Tagakeha on laienenud. Käivad veepinnal hingamas.
nektarist. Mõni toitub ka villast ja karvast. peamiselt lehetäidest ja ka kilptäidest. Liblikas areneb täismoondega- nende areng Lepatriinu areneb tismoondega- nende on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk areng on neljajärguline: muna, ja valmik. vastne(röövik), nukk ja valmik. Maailmas on liblikaliike teada umbes Kogu maailmas on teada üle 5200 165 000, Eestis ligikaudu 2000 liiki. lepatriinuliigi, Eestis elab neid üle 50 liigi. Liblika keha on sale ja tal on peened jalad. Lepatriinu keha on ümar ja külgvaates Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kumer.Tundlad ja jalad on lühikesed. kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Tiivad: paar kõvu kattetiibu ja paar õhukesi lennutiibu. Mõned lepatriinud on
täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset · Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised · Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp lepatriinu võib olla punane mustade täppidega kui ka vastupidi. · Suurima lepatriinu pikkus küündib ühe sentimeetrini · Kõik lepatriinu liigid on kujult ühesugused · Kogu maailmas on teada üle 5200 lepatriinuliigi Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased 2) Eneke 2 3) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/lepatriinu_liina.htm 4) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/69/Coccinelle1.jpg/724p x-Coccinelle1.jpg 5) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Coccinellid_unusual_ pattern.jpg/80px-Coccinellid_unusual_pattern.jpg 6) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bc/Coccinella_septempu
täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp lepatriinu võib olla punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Suurima lepatriinu pikkus küündib ühe sentimeetrini. Kõik lepatriinu liigid on kujult ühesugused. Kogu maailmas on teada üle 5200 lepatriinuliigi. Roll looduses Üheks heaks näiteks on Austraalias elutsev lepatriinu Rhodalia cardinalis, kes viidi Ameerika Ühendriikidesse kosenillitäi hävitamiseks. Kosenillitäi põhjustas tsitruseistandustes suuri kahjustusi. Lepatriinude kasutamine kahjurputukate hävitamiseks oli efektiivsem, kui mürgitamine. Enamik lepatriinudest toitub lehetäidest - Lehetäid on pehmed ja kaitsetud putukad, kes toituvad taimemahlast.
annaabi.ee 
