Võrgulehel:: https://www.id.ee/rubriik/e-haaletamine/ (22.11.2020). Olari Koppel (2020). Eesti Rahvusringhääling. Olari Koppel: valimiskomisjon ei võltsi Eesti valimistulemusi. Võrgulehel: https://www.err.ee/1156886/olari-koppel-valimiskomisjon-ei- voltsi-eestis-valimistulemusi (22.11.2020). Springall, D., Finkenauer, T., Durumeric, Z., Kitcat, J., Hursti, H., MacAlpine, M., Halderman, J. A. (2014). Security Analysis of the Estonian Internet Voting System. University of Michigan. Lepassalu, V. (2007). IT-eksperdid ülistatud e-hääletusest: Valijate hääli saab võltsida ühe näpuliigutusega, süsteem on kui katkine linnamüür! Pealinn.ee. Võrgulehel: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/it-eksperdid-ulistatud-e-haaletusest-valijate-haali-saab- voltsida-n191310 (22.11.2020). Vabariigi Valimiskomisjon (2019). Elektroonilise hääletamise statistika.
Eestis varem ega hiljem kunagi tehtud. ,,Protestisime küll kõvasti, aga mis see aitas" on Evi Rauer (Roosi) nördinud. Rauer on tõenäoliselt ainus elusolev Stalini preemia laureaat Eestis. ,,25 000 rubla oli suur raha, kui arvestada, et palk teatris oli 650 rubla kuus". ,,Preemia võis saada ainult juhul, kui mängisid mõnd positiivset tegelast. Hulka rahvast käis filmi vaatamas. Sisu üle muidugi naerdi, huvitasid rohkem eesti näitlejad." (Ilmar Palli, Virkko Lepassalu, Luup 1998/13). Lõppude lõpuks võibki ju seda raamatut lugeda ka kui jutustust inimestevaheliste suhete ja elulaadi muutumisest sõjajärgses eesti külas, jutustus "uue elu võrsumisest", nagu Leberecht ise oma teost tutvustanud on. Olgem ausad, teos oleks võinud ju ka kümneid kordi punasem olla. Hea oli lugeda vahelduseks ka mõnda üdini optimistlikku ja helge lõpuga raamatut, jättes arvestamata selle sotsialistliku tagapõhja. Tegelikke tagamaid tundes ning kriitilise pilguga
mida mitte ükski normaalne inimene ei usu (EPL 11.12.2015). Muidugi ilmub ka kirjutisi, mis väidavad, et kõik on hästi, näiteks Merle Talvik artiklis "Eesti riigi kohtusüsteem on Euroopa Liidus üks tõhusamaid" (EPL-ED 18.05.2016). Aga sellised kirjutised tulevad õiguskaitsesüsteemi seest, mitte ühiskonnast. Ja mis mõttes tõhus? Justiitsministeeriumi analüüs ütleb: "Keskmine menetlusaeg kohtueelses menetluses on 798 päeva..." (vt Virkko Lepassalu: "Pättide paradiis: politsei rahapuuduse tõttu teevad majandussulid Eestis kartmatult rehepappi" Pealinn 05.09.2016). 798 päeva on rohkem kui kaks aastat ja kaks kuud. Aga on kaasusi, kus menetletakse ja käiakse kohut viis või isegi kümme aastat. See on meeletu INIMRESSURSI RAISKAMINE riigis, kus seda ressurssi on nagunii ülinapilt. Uurimise ja kohtuskäimise ajal on osalised traumeeritud, ärevil, teadmatuses, AGA
ärimehe Pjotr Verhovõhhi peainsener Viktor Boroviku kunagine Raadio Vaba ekspeadirektor Vladimir märkamatud visiidid Eestisse sõnul töötavad endise Euroopa ajakirjanik Laanemäe. Antonovi teeneid. Vaatamata Nõukogude Liidu «Soomes ei ole kaevanduse sellele, et Antonovi tegevuse tekst: Virkko Lepassalu territooriumil Silmeti-taolised avamine bürokraatia tõttu sama vastu tunnevad 1992. aasta tehased ainult Irtõssis ja Ust- lihtne, kui Aafrikas tantaliidi lopariidiafääri tõttu (vt. Kaks mõjukat venelast käisid Kamenogorskis Kasahstanis. leiukohtade puhul.» «Luup», 23. oktoober 1995) siin 1995
(4/2010) ja Roman Toist (2/2011)) ning artikkel Estonia kontsertklaverist (1/2011). Kultuuri ja Elu heaks töötab ajakirjanik Aino Siebert, kes elab Saksamaal. Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga. Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga. Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente. Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu (Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)). Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele (Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)).
annaabi.ee 
