· Osadel BBQ ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste/liha, valmistada wokirooga või kuumutada mop-kastmeid. · Enamus BBQ ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt. · BBQ ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi. · Osadel BBQ ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, ürtide, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu. · BBQ ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 100 °C). · Küpsemisajal pintseldatakse liha/kala spetsiaalselt selleks valmistatud kastmega (nn mop-iga), mis annab lihale maitset ega lase sel ahjus kuivada.
mis annab lihale maitset ega lase sel ahjus kuivada. BBQ-liha ei saa pruuni pealispinda nagu grillides, kuid on see-eest mahlane, mõnusa suitsumaitse- ja lõhnaga. BBQ varustus: Varustuse hulka kuuluvad BBQ ahi, lihatangid, pintsel, vardad, rest, kindad, põll, lõikelaud, nuga,tööpind, grillsüsi(puud või gaas), kaminatikud. Küttematerjalidest on kõige paremad lehtpuud, v.a. kasepuu. BBQ-ahju köetakse kuivade puudega, soovitatavalt kooritud lepapuuga. Kuumust annab leek, mitte süsi. Esimene kütmine tuleb teba ilma toiduta, sest alguses võib suits liha tahmaseks teha. Suits peab olema valge. Temperatuur BBQ-grillimise juures Temperatuur toiduvalmistamiskambris peab olema 100 kraadi ja seda kontrollitakse termomeetri abil. BBQ küpsetamisele kuluv aeg on pikem kui tavalisel grillimisel, see on umbes 4 korda suurem. BBQ ohutus BBQ ahju juures ei tohiks kindlasti mängida, joosta.
Osadel BBQ-ahjudel on küttekolde peale ehitatud nn wok-pann, kus on võimalik praadida grillvorste/liha, valmistada wokrooga või kuumutada mop-kastmeid. Enamus BBQ-ahjudest on kahe korstnaga, sest ühe korstnaga ahjus ei jaotu kuumus ja suits ühtlaselt. Kütte- ja küpsetuskollet ühendab üldjuhul üks suitsulõõr, mis suubub küpsetuskolde keskkohta, et suits jaguneks ühtlaselt. BBQ-ahju köetakse kuivade puudega (soovitatavalt kooritud lepapuuga). Kuumust annab leek, mitte süsi. Osadel BBQ-ahjudel on eraldi suitsukast, mis täidetakse vee, lepalaastude, ürtide, vürtside, luuviljaliste puude okste jms. Nii saab anda lihale aromaatset maitsesuitsu. BBQ-ahjus on küpsetamise käigus niiske ja suitsune keskkond ning küllalt madal temperatuur (ahju sisetemperatuur ~ 100°C) Gratineerimine Roogade üleküpsetamine, mis annab toidule kauni pruunistunud väljanägemise.
kauniks. Nädala sees köeti sauna heinaajal ja rehepeksu ajal. Talvel suurte külmadega jäeti mõni laupäev vahele. Haigete inimeste jaoks köeti saun neljapäeval, mil võeti ette igasuguseid ravitoiminguid ja nõidumisi. Saun köeti nii, et pimedaks oleks saunas käidud. Öeldi: "Laupäeva lõuna ajal on vihtlemisvesi rõõsk piim, õhtupoolikul vesi ja pärast päevaloojangut sula veri." Sauna köeti lehtpuudega. Kõige mahedam saun pidi saama kase- ja lepapuuga kütmisel, kõige mõrum saun pihlaka või pärnaga kütmisel. Haavapuuga kütmisel pidi saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid kärnad tulla. Saunavett soojendati kas lahtisele koldele asetatud pajas, ahju ees rippuvas pajas, elamus või suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht
annaabi.ee 
