Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Metsapuude mõju mullale: 1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele. Lehevaris: lehed lagunevad, toitained vabanevad ja lähevad mulla koostisesse. Puuliikide mõju on erinev: kõige efektiivsemad mullaparandajad on lepad: - lepalehed on lämmastikurikkad (N 3,5-4%), seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisele – sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal – lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda – 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga – 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele:
Eestis kasvab looduslikult 2 liiki leppi: hall lepp ja must- e. sanglepp. Mõlemad kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga Frankia tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Seetõttu on leppadele lämmastik suhteliselt hästi kättesaadav ja kõik puu osad (tüvi, oksad, lehed jne.) on lämmastikurikkad. Kui enamusel lehtpuudest liiguvad toitained sh. lämmastik sügisel enne lehtede varisemist puu teistesse osadesse (peamiselt koorde ja võrsetesse), siis lepalehtedes jääb kõrge lämmastikusisaldus peaaegu muutumatuks. Lämmastikurikkad lehed varisevad ja hiljem lagunevad. Lagunemise tulemusena jõuab lämmastik mulda ja selle viljakus tõuseb. Eestis on hinnatud, et 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 70 kg/ha lämmastikuga, 5 aastane lepik põllumaal umbes 60 kg/ha lämmastikuga. Mujal maailmas on leitud, et seotud lämmastiku kogus võib jääda vahemikku 12-300kg/ha.
Eestis kasvab looduslikult 2 liiki leppi: hall lepp ja must- e. sanglepp. Mõlemad kasvavad sümbioosis kiirikbakteriga Frankia, tänu millele nad on võimelised siduma õhulämmastikku. Seetõttu on leppadele lämmastik suhteliselt hästi kättesaadav ja kõik puu osad (tüvi, oksad, lehed jne.) on lämmastikurikkad. Kui enamusel lehtpuudest liiguvad toitained sh. lämmastik sügisel enne lehtede varisemist puu teistesse osadesse (peamiselt koorde ja võrsetesse), siis lepalehtedes jääb kõrge lämmasastikusisaldus peaaegu muutumatuks. Lämmastikurikkad lehed varisevad ja hiljem lagunevad. Lagunemise tulemusena jõuab lämmastik mulda ja selle viljakus tõuseb. Eestis on hinnatud, et 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 70 kg/ha lämmastikuga, 5 aastane lepik põllumaal umbes 60 kg/ha lämmastikuga. Mujal maailmas on leitud, et seotud lämmastiku kogus võib olla 12-300 kg/ha.
annaabi.ee 
