kuusekoor - pruunikad värvitoonid; kuusehabe - hallikad värvitoonid; õitega kanarbik - kollakad ja roosad värvitoonid; leesikalehed - rohekashallid värvitoonid; madarajuur - pruunikaspunased värvitoonid; kartulivarred - puhtad hallid värvitoonid; põldosjad - hallikad värvitoonid; kuusekäbid - hallikad värvitoonid; kuuseokkad - rohekad värvitoonid; kivisammal - pruunikad värvitoonid. Tumedate värvitoonide saamiseks värvitakse mitme taimega: pruuni tooni saamiseks näiteks lepalehtedega, hiljem lepakoortega; tumedama madarapunase värvitooni saamiseks värvitakse materjali enne kaselehtedega, hiljem madarajuurtega. Toore taimega värvides tuleb toon kõige tugevam. Taimi säilitatakse kuivatatult õhukindlas nõus. Kuivatatakse väljas päikesevarjulises kohas. Juured pestakse enne kuivatamist. Tugevama värvitooni jaoks kogutakse taimi võrdses koguses värvitava materjaliga. Värvaine
lisandunud agressiivsust, kannibalismi ja paljunemise efektiivsuse langemist. Toidu tarbimist tuleb jälgida iga päev. Vähkide kasvukiirus ja suremus ongi harilikult omavahel pöördvõrdelises seoses olevad näitajad. Soomes pole seni veel vähisööta tööstuslikult toodetud, sest turg on liiga väike. Vähkide vitamiinide ja mineraalainete tarve ei ole veel korralikult välja selgitatud ja enamus vähikasvatajaid söödab vähke prügikalaga, juurviljadega, lepalehtedega, 32 nõgestega ja isegi kaerahelvestega. Teiste loomade jaoks välja töötatud söötadega on kasvatuse tulemused olnud üsna halvad. Suurema osa toidust võib moodustada taimne materjal, näiteks keedetud kartul või porgand. Valgu tarvet võib rahuldada kalaga, näiteks särge on Soomes saada peaaegu ilma rahata (kuid see tuleb enne söötmist vähikatku leviku ära hoidmiseks külmutada). Sööda võib peeneks hakkida ja sellele võib
toitainete sisaldus rohelistes lehtedes, kuivõrd nende sisaldus varisenud lehtedes või okastes e. varises. Enamikule lehtpuudest on iseloomulik toitainete sügisene retranslokatsioon (ümberpaiknemine) lehtedest puu teistesse osadesse (peamiselt tüvekoorde, võrsetesse). Näiteks arukase rohelistes lehtedes võib lämmastikusisaldus olla samas suurusjärgus lepalehtedega (2,5-4,0%), kuid varisenud lehtedes jääb lämmastikusisaldus 1-1,5% juurde. Selline efektiivne toitainete taaskasutamine on üks teguritest, mis tagab puistu kõrge produktiivsuse; retranslokatsiooni arvelt võib noor arukaasik katta ca 30% oma aastasest lämmastikunõudlusest. Kui leppadel on enamiku toitainete (näit. fosfori) retranslokatsioon kõrge, siis lämmastiku osas
annaabi.ee 
