muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja
O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad. Omaaegne täht Tõnis Mägi on rokilikult käriseva häälega jõuline esineja. Maarja-Liis
arvan, et eestlaste tehtud oopereid vöiks olla huvitavam vaadata ning kuulata. Esimesele ooperietendusele on muusika teinud Rein Rannap, kuuldavasti on tegemist kerge ning klassikalise rokiga. Rannap mängib ise teoses elektriorelit ning klaverit. Teisele ooperile on muusika teinud Ülo Krigul. Kuigi see nimi mulle kahjuks midagi erilist ei ütle, siis vaimustun hoopis solistidest. Solistideks on nimelt Helen Lepalaan ja Iiris Vesik. Ootan väga järgmist suve ja neid ooperietendusi, saan lõpuks panna taas selga siiani vaid korra kantud 9. klassi lõpukleidi ja tunda end veidi tähtsama ning suursugusemana. Samuti loodan väga, et mulle meeldivad need minu valitud kaks teost, sest siis tean, et olen oma raha õigesse kohta paigutanud. Kati Räim 11.b
Ema oli pärit Kullamaalt, kus Aare oma vanavanemate juures käis ja tihedat sidet selle kohaga tundis. Aare Laanemetsa oli abielus ja kahe poja isa. Tema abikaasa Signe läks pärast 25. aastat kooselu Ameerikasse. Arvatakse, et see sündmus mõjutas Aaret tugevalt. Laanemets oli enne surma kihlunud näitleja Heli Vahinguga, uuesti abielluda aga nad ei jõudnud. Aare Laanemetsa pojad Jukka ja Gert on tegelased filmis ,,Sügis" Tootsi lastena. (Kullamaa valla ajaleht. 20.02.2014. Loit Lepalaan ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 6. veebruar 2004). 2.7. Varajane surm Armastatud näitleja, osava õpetaja ning lavastaja Aare Laanemetsa varajane surm 28. oktoobril 2000. aastal oli sokk kõigile. Ta lahkus südamerikke tõttu. Mitmed lähedased ütlesid, et ta kartis surma juba sellest ajast kui oli 35. aastasena insuldi saanud ja rääkis seetõttu surmast ka palju. Aare Laanemets maeti Kullamaa kalmistule oma vanaema kõrvale nagu ta oli ise soovinud
aastal A. Lätte poolt asutatud sümfooniaorkester. · Praegu tegutsevad 1) ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Arvo Volmer 2) "Estonia" teatri orkester dirigent Paul Mägi 3) "Vanemuise" teatri orkester dirigent Endel Nõgene 4) Eesti Muusika Akadeemia sümfooniaorkester dirigent Jüri Alperten 5) Pärnu Linnaorkester asutaja Loit Lepalaan SÜMFOONIA Küsimused lk.35 Mida tähendab sõna sümfoonia? Sümfoonia tsükliline (mitmest osast koosnev) teos. Sõna "sümfoonia" pärineb kreeka keelest (symphonia kokkukõla). Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud?