2. füüsikaline neeldumine -- tingitud kolloidide pinnaenergiast (NH3, NO3, Cl- ioonid) a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivesi) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule (nt CL KCl-s) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja. 3. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine -- põhjustajaks mulla elektriliselt laetud kolloidid (ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid). Nt saviosakesed seovad mullas K+. Selletõttu võime savirikastel muldadel K-väetiseid kasutada sügisel, sest kaaliumit ei uhuta mullast välja. 4. keemiline neeldumine -- toitainete üleminek taimedele kättesaamatuteks ühenditeks (fosfaadid). Vees lahustunud toiteelemendid lähevad üle keemiliste reaktsioonide
Mõningased rollid on ära toodud ka tabelis nr.2. Üldiselt on oluline roll neil elementidel taime ehituses, metbolismi talitlusel ja taimerakkude osmoregulatsioonil. Kui pinnases esineb mineraalainete liig, siis pinnas on soolane ja taime kasv on piiratud ning need mineraalioonid piiravad vee ja toitainete kättesaadavust. Mineraalide liig pinnases on peamine viljatuse ja poolkuivade regioonide probleem sellepärast, et sademeid on mitteküllaldaselt ning mineraalid leostatakse pinnase pinnakihile. Soolases pinnases esineb soolastress. 6. Oksüdatiivne stress. Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antioksüdandid Fotoinhibitsioon Põhjuseid: valgus O2 O3 -> H2O2 UV Radioaktiivne kiirgus 7. Mulla hapestumine. Põhjused Saasteained: SO2, SO3, Nox H+ pumbad viivad H+ mulda pH<5 Raskemetallide kättesaadavuse tõus Taimede kaitse:
a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivees olev ammoniaak) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule (nt Cl kaaliumkloriidis) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja. 3. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine — põhjustajaks mulla elektriliselt laetud kolloidid (ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid). Nt saviosakesed seovad mullas K+. Selletõttu võime savirikastel muldadel K-väetiseid kasutada sügisel, sest kaaliumit ei uhuta mullast välja. 4. keemiline neeldumine — toitainete üleminek taimedele kättesaamatuteks ühenditeks (fosfaadid)
annaabi.ee 
