teisi mullaasukaid – mardikate ja kahetiivaliste vastseid, kaane ja hulkharjasusse. Vaenlased. Röövlinnud ja vareslased, kiskjatest rebane, kährik ja mink. Arvukus. Eestis pesitseb 600-800 rohunepi paari, Euroopas pesitseb 0,9- 1,9 miljonit paari. Euroopas talvitub üle 310 tuhande linnu. Iseärasused. Julge lind, tõuseb lendu lähenejast vaid mõne meetri kauguselt kas hääletult või madala käheda „gääh“-häälitsuse saatel; lennutee üsna sirgjooneline ja lõpeb 20-40 m kaugusel äkilise mahapotsatusega (teistkordse ehmatamise puhul lendab kaugele). Kasutatud allikad. C-F. Lundevall, M. Bergström „Põhjamaa linnud“, D. Couzens, „Linnud“, E.Kumari, „Eesti lindude välimääraja“, L.Jonsson , „Euroopa Linnud“, http://www.birdlife.org/ http://blx1.bto.org/birdfacts/ Karina 7.klass
Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer e Elektooniline Numbrite Arvutaja Ja Kompuuter) (PILT 1.), mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO (Lyons Electronic Office), loodi Inglismaal 1951. aastal. 1953 aastal täiendati LEO mudelit veelgi. 1954. aastal oli arvutimüük juba päris hästi arenenud. Ja müüdi lausa 450 IBM650 tüüpi arvutit. 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk
Et mesilaspere kevadel jahedamate ilmadega tugevamaks areneks, peab taru olema kindlasti soojakindel, sobiva kujuga ja võimaldama mesinikul rakendada ratsionaalseid mesindusmeetodeid. Lisaks tuleb arvestada et keskmiselt on töömesilaste haudekärje paksus 25 mm, kärjetänavate laius 12 mm ja vahelaiustega. Tarude paigutamisel tuleb kinnipidada mitmetest nõuetest: esiteks taru ümber peab jääma , et selle otste juurde või taha saab setada teise taru, teiseks tagumiste mesilasperede lennutee ei tohi kulgeda üle eelmises reas asuvate perede, soovitatav on asetada tarud ühtepidi ritta. Tarud võib asetada ühe- või kahekaupa malelauakujuliselt. (Talts 1977). 3 1.1 Tarude liigitamine Tarud liigitatakse peamiselt kahte tüüpi: püst- ja lamav tarudeks. Püsttarudel on kõrgus suurem kui laius. Pesaruumi suurendamiseks lisatakse korpusi kas pesa peale või alla. Lamavtarude laius on suurem kui nende kõrgus. Pesaruumi
Tarude hulk ja asetus Tarude hulk Hobi korras mesindamisel oleks perede arv väike ehk vähemalt kaks mummiperet. Sellest järeldub, et tarusid peaks olema vähemalt ühese varuga ehk seega kolm. Tühi tagavarataru võimaldab puhastada kevadel talviseid tarusid. Kuid tagavaratarud on ka mugavad raamide ja kärgede ladustamiseks. [Mesilaste pidamine - E. Kilter; Mesiniku magus elu M. Vabar] Tarude paigutamine Tarude paigutamisel tuleks arvestada mitmete asjadega. Mesilindude lennutee tarust väljudes ei tohiks ristuda inimeste käiguradadega, sest isegi kui kevadel sellest tüli ei teki, siis sügisel on mesilased vähe ärrituvamad ja võivad sutsata peaaegu põhjuseta. Kuid eriti talvel tahavad mesilased rahulikku ning tuule eest varjatud asukohta. See on tähtis ühtlase temperatuuri hoidmiseks. Samuti ei tohiks varahommikune päike paista lennuavasse, sest siis meelitab päike mummid korjele ja kulutavad end ilmaasjata kuna hommikul ei eritu taimedest palju nektarit
Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris
Töökiirus oli kõvasti suurem inimese omast, kuid palju aeglasem tänapäeva arvutitest. Puudus paindlik programmjuhtimine. Arvud sisestati arvutisse perfokaartidelt. Programm arvutuste järjekorra määramiseks koostati enne ülesande lahendamise algust pistikute ümberpaigutuse teel erilisel kommutatsioonitahvlil, millega loodi sobivad ühendused arvuti üksikute seadmete vahel. Arvutit kasutati peamiselt ballistilisteks arvutusteks st suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Ballistika rakendusmehaanika haru, mis käsitleb suurtükimürskude, kuulide, miinide, mittejuhitavate rakettide jt laskekehade liikumist. ENIACile järgnesid kiiresti teised ja täiuslikumad arvutid. 1950-60tel aastatel asendati kohmakad lambid kümneid kordi väiksemate transistoridega: vähenesid arvutite mõõtmed, suurenes aga nende jõudlus ja töökiirus. 60te lõpul ja 70tel aastail õpiti üksikuid transistore
annaabi.ee 
