pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga ning päevasel ajal ei tule nad oma pesast välja. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Väljuvad pesast alles päikeseloojangu paiku. Paiguti võib näha noorloomi päeval liikumas. Puult puule liikumine eristab teda samuti oravast, kes suudab teha vaid 4–5–meetriseid hüppeid. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele, mis tõmbab lennuhetkeks kummi. Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas. Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva järjest. Toitumine Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub
Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele. Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu. Nad on väga paigalise eluviisiga. Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad – noorendikud ja lageraielangid, mille ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas.
Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad aga sooritada 30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele. Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu. Nad on väga paigalise eluviisiga. Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad – noorendikud ja lageraielangid, mille ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav liigub maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning kohmakas
annaabi.ee 
