maitsega. Sobib inimestele toiduks, kuid ei sobi mesilastele talvesöödaks kuna jätab palju seedejääke. Taimne mesikaste on taimse päritoluga magus vedelik, mida eritavad taime lehtede rakud teatud looduslike tingimuste mõjul. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira. Südasuvel ja keskpäeval langeb õietolmu tarrutoomise hulk kõrge temperatuuri tõttu. Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Mesilaste poolt õietolmu ümbertöötamine suiraks kestab tarus 15 päeva. Õietolmule lisatakse mett, niisutatakse süljega ja tambitakse peaga kinni.
kui ka õietolmu. Nektari-, ja õietolmutaimede hulka kuuluvad enamik korjetaimi, näiteks pajud, võilill, vaarikas, pärn, põdrakanep ja paljud teised taimed. Looduslikud meetaimed kindlustavad mesilastele pideva korje, esineb enamjaolt metsarikastes piirkondades. Mesilased koguvad õietolmu valgu- ja vitamiinirikka sööda suira valmistamiseks. Lisaks kasutatakse õietolmu vaha ja mesilasema toitepiima valmistamisel. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtuperioodil. Õietolmu hulk langeb südasuvel kõrge temperatuuri tõttu. Mesilaste karvutust võib põhjustada intensiivne ja kaua kestev korje, õietolmuvaene ning rikkalik lehemee korje. Kui mesi on monofloorne, sisaldab see vähemalt 50% ühe taime õietolmuteri, kui aga iga meetaime õietolmuterade maksimaalne sisaldus jääb alla 50% nimetatakse seda polüfloorseks meeks. Mee värvus ja maitse oleneb otseselt korjetaimedest
Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira. Südasuvel ja keskpäeval langeb õietolmu tarrutoomise hulk kõrge temperatuuri tõttu. Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt bioloogiliselt aktiivseid ühendeid. Mesilaste poolt õietolmu ümbertöötamine suiraks kestab tarus 15 päeva. Õietolmule lisatakse mett, niisutatakse süljega ja tambitakse peaga kinni.
Hindame kuhila kuju V. Maavara poolt kirjeldatud meetoditega. 7. Võtame isendi- ja pesamaterjali proovid pesa pinnalt, haudekambrist ja kuhilaalusest talvitumiskambrist. Siskoonusest saame ka haudme ja pesamaterjali proovid. Varakevadise sipelgate massilise soojendamise perioodil võime pesa pinnalt koguda vanu emasid. Veid võib leida talvitumiskambritest võetud proovidest. Tiivulisi suguisendeid võib koguda nende lennuperioodil mais-juunis, osadel liikidel juulis-augustis. 8. Korrastame pesa. 9. Pesamaterjalis leiduvate saasteainete hulga hindamiseks kogume võrdlusproovid metsavarisest. Saastemetallide mõju detailuurimine Saastemetallide mõju detailseks uurimiseks ja korduvaks proovide võtmiseks tuleks valida võrdsed elujõulised kontroll- ja katsepesad, mida korduvate proovide võtmisega kaasneva pesa teatav lõhkumine ning isendite hulga vähenemine märgatavalt ei kahjustaks
annaabi.ee 
