(1.19) põhjal t gt 2 z max = v0 sin - , 2 8 kus t on endiselt kogu lennuaeg. Asendades siia suuruse t valemist (1.29) ja lihtsustades saadud avaldist, on tulemuseks v sin 2 z max = 0 . (1.31) 2g Lõpetuseks teeme valemist (1.30) veel mõned järeldused. Et kehtib seos sin = cos(90 0 - ) , siis 1) viskenurkade ja 90 0 - korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 45 0 korral.
Taimede mõjul vormuvad evolutsiooni käigus nii mõnedki tolmeldaja tunnused kui ka vastupidi, aga kummagi seisukohast pole teise fenotüüp optimaalne. Tolmeldajaid petetakse: reklaam on, aga kaupa pole. Näiteks kärbseõis imiteerib emast putukat (pseudokopulatsioon). Rafleesia meelitab raipelõhnaga kärbseid ligi. Tolmeldajad pätsavad. Nektarivaraste mõju taimele ja tolmeldajate käitumisele pole alati negatiivne. Varaste lennukaugused suurenevad ja taimedel risttolmlemise määr suureneb, igas õisikus külastavad vähem õisi ja väheneb isetolmlemise oht, ajaühikus külastavad rohkem õisi ja risttolmlemise määr suureneb, igal õiel kulutavad vähem aega ja õietolmu ülekanne väheneb, hakkavad vältima nektarivaraste külastatud õisi, kui lülitumist uuele toidutaimele ei toimu, võib suurendada risttolmlemist, lülituvad uuele toidutaimele ja tolmlemine lakkab toimimast. Tolmlemise edukus ja allee efektid
Selleks lahutatakse liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused. Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis 1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral. Maksimaalne lennukõrgus 3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted. erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused. Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1 radiaani. Ühtlase liikumise korral on ka nende punktide joonkiirused erinevad ja seda suuremad, mida
Asendades siia suuruse t valemist (1.29) ja lihtsustades saadud avaldist, on tulemuseks 2 v sin 2 α z max = 0 . (1.31) 2g Lõpetuseks teeme valemist (1.30) veel mõned järeldused. Et kehtib seos sin α = cos(90 0 − α ) , siis 7 1) viskenurkade α ja 90 0 − α korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 45 0 korral. 8 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti – punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt A2 ilmselt pikema teepikkuse s 2 kui punkt A1 , mille läbitud teepikkus olgu s1 .
annaabi.ee 
