lafetist. Suurtükke hakati kasutama 13.-14. saj. Kindluste ründamiseks ja kaitsmiseks . Rauaõnne läbimõõdud ehk kaliibri järgi eristatakse nüüdisajal väikese -,keskmise ja suurekaliibrilisi suurtükke ( vastavalt 20-70 mm, 76- 155 mm ja üle 155 mm ). Asukoha ja tulistavate märkide järgi eristatakse maismaa -, õhutõrje -, ja rannasuurtükke. Mürsu lennujoone iseära poolest jagunevad suurtükkid kahureiks ( lennujoon lame ), haubitsaiks ( lennujoon järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ), rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ), kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja universaalsuurtükideks ( tulistavad nii maa -, mere -, kui õhumärke ). Suurtükk on suurtükkiväe põhirelv. Vanal Liivimaal, sh ka Kuressaares veti suurtükid kasutusele 14. saj. lpus.
tagakäelöök, palling, lendpall, rabak, küünalpall ning tilkpall. Olenevalt palli keerlemisest lennul esineb kolm põhilist löögi liiki: lame-, kaetud-, lõigatud löök. Lameda löögi puhul lendab pall õhus keerudeta, reketi asend jääb löögi suuna suhtes muutumatuks selle ajavahemiku kestel, mil pall asub reketil. Kuna pall on võrgu kindlaks ületamiseks suunatud veidi alt üles, on löögisuunaga risti olev reket maapinna suhtes õige vähe kaldu. Lameda löögi puhul on palli lennujoon ühtlaselt lame, põrkenurk peaaegu võrdne langemisnurgaga, pärast põrget pall kiirust palju ei kaota. Kaetud löögi puhul keerleb palli ülemine pool ette lennu suunas, reket liigub pallile vastu alt üles. Enne tabamispunkti langeb reketi ots tabamispunktist madalamale, misjärel kiire ette-üles liigutusega sooritatakse löök. Oluline on siin see, et reketi ja palli kontaktis olemise aegu jääb reket maapinnaga risti. Mida rohkem
nõrkus, peapööritus · peavalu, kumin kõrvades, virveldus silmade ees · 24. Milline põhimõtteline erinevus on püstoli ja revolvri vahel? Revolver on trumliga ning püstol kelguga. 25. Tulirelva padruni kahenumbriline kood näitab? esimene number näitab kuuli või raua kaliibrit (läbimõõtu) ning teine number vastava padrunikesta pikkust millimeetrites. 26. FH70 mürsu lennukiirus on? 827 m/s 27. Mis on otselask? On lask, mille puhul kuuli lennujoon ei tõuse kõrgemale sihtmärgi kõrgusest ja kuuli lennujoone kujust. 28. Üldnõuded tulirelvaga ümberkäimisel. Punkt 5 ütleb Keelatud on jätta oma relva järelevalveta. 29. Käsklus TULI SEIS antakse järgmistel juhtudel kui keegi tegevväelane annab käsu, kui keegi on laskesektoris, kui keegi saab viga. 30. Kaardil mõõtkavaga 1:50000 vastab 3 cm looduses 1500 meetrile. 31. Direksiooninurk 45 kraadi vastab looduses ilmakaarele Kirre 32
võnkumine, eriti valangute puhul. Nimetatud põhjused sõltuvad peamiselt laskuri väljaõppest. Kuuli lennu erinevad tingimused hõlmavad: 1.) atmosfääriolude erinevust, eriti tuule suunda ja kiirust laskude(valangute)ajal. 2.) õhu takistusjõu muutumist sõltuvalt kuuli massist, kujust ja mõõtmetest. Need põhjused sõltuvad lasketingimustest ja laskemoonast. Iga lasku mõjutavad eri moel kõik eespool nim.põhjused, st iga kuuli lennujoon erineb teiste kuulide lennujoonest. Täielikult kõrvaldada põhjusi ja järelikult ka hajumist ei ole võimalik, kuid teades põhjusi, millest hajumine sõltub, võib nende mõju vähendada ja lasketihedust suurendada. Kuulide väiksem hajumine saavutatakse: 1.) laskuri hea väljaõppega, 2.) relvade ja laskemoona hoolika ettevalmistamisega, 3.) laske-eeskirja täpse täitmisega, 4.) õige laskeasendi,õlgapaneku,täpse sihtimise ha sujuva päästmisega, 5.) relva
rini ning pärast seda piiri lennujoone da ja mis asub varje taga, mida kuul kõrgus suureneb, horisontaalne laske- ei läbi, nimetatakse varjatud alaks. kaugus väheneb. Varjatud ala on seda suurem, mida Tõstenurka, mille puhul horisontaalne kõrgem on varje ning mida lamedam laskekaugus on suurim, nimetatakse on lennujoon. Üks osa varjatud alast suurima kauguse nurgaks. Erinevate on tabatav ning ülejäänud osa on ta- relvade puhul on see nurk umbes 35°. bamatu ala. Lennujoon võib olla lame või järsk. Tabamatu ala on maa-ala mingi relva Lameda lennujoone puhul ei ületa laskeulatuses, kus olemasolevalt tule- relvale antud tõstenurk lasu hetkel positsioonilt tulistades ei ole võimalik
annaabi.ee 
