suur Tänaseks päevaks on meie väikene Eesti kujunenud riigiks, mille üle võiks siiralt uhkust tunda ning samas ka pead vangutada. Peale taasiseseisvumist 1991. aastal on meil ette näidata üsnagi märkimisväärne areng. Millised on tänasel päeval Eesti riigi head ja vead? Pean tõdema, et meie riigi välispoliitiline tegevus on end praeguseks täielikult õigustanud. Eesti julgeolek pole mitte kunagi varem olnud nii kindlustatud nagu see on nüüd. Ämari lennubaasis on NATO liitlasväed, kes aitavad turvata me õhuruumi. Abiks on olnud ameeriklased ja sakslased. Tänu meie poliitikute suurepärasele tööle kuulume olulistesse organisatsioonidesse nagu Euroopa Liit, ÜRO ja NATO. See aga ei tähenda seda, et me julgeolek oleks automaatselt tagatud. Eesti peab praeguses geopoliitilises olukorras valmis olema kõigeks. Eestile on edu toonud originaalsed lahendused. Tehnoloogia osas oleme maailmas juhtpositsioonil. Innovaatilisus on meie trump
esmakordselt Euroopa Liidu ja NATO-ga integreerumist. Siiski nägid paljud poliitikud püüdlusi NATO-ga liituda kui perspektiivitut projekti, mis rikuks Eesti neutraliteeti. Eesti alustas osalemist rahvusvahelistes operatsioonides 1995. aastast. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 USA maaväelast ning Taani hävitajad baseeruvad püsivalt Eesti lennubaasis. See on esimene kord, kui NATO liitlased Eestisse pikemaks ajaks jäävad.
lennubaasi rajamisega, mis suudab vajadusel vastu võtta liitlasvägede sõjatehnikat. Ämari lennubaasi olemasolu on Eesti jaoks strateegiliselt väga tähtis, sest sõja olukorras on liitlasvägede kohaletoimetamine õhu kaudu just kõige kiirem viis. Seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas 2014. aastal paigutati NATO liitlasväed Ida-Euroopa piiririikidesse. Eestisse saabus 150 USA maaväelast ning Taani hävitajad baseeruvad püsivalt Eesti lennubaasis. See on esimene kord, kui NATO liitlased Eestisse pikemaks ajaks jäid. Hiljuti toimus ka Varssavi tippkohtumine. Kohtumisel kinnitati otsus suurendada liitlaste kohalolekut Baltikumis ja Poolas, mis kindlustab oluliselt Eesti julgeolekut. Eestisse tuleb NATO maaväe pataljoni suurune lahinggrupp, millel on iseseisev kaitsevõime.
vajadusi ning seejärel küsitakse liikmeriigi nõusolekut objektide väljaehitamiseks. Seega ei ole tegu mitte abiga liikmesmaale, vaid NATO enese huvidest lähtuvate investeeringutega. Investeeringute täpsed tehnilised kriteeriumid määratakse NATO sõjalise väejuhatuse poolt koostatud dokumentides, mida NATO nimetab "võimepakettideks". Ämari lennubaasi renoveerimine NATO osalusel on esimeseks suuremaks NATO investeerimisprojektiks Eestis. NATO vahenditega rahastatakse Ämari lennubaasis liiklusala, hooldusala ja laokompleksi renoveerimist ja ehitamist. Eesti kohustuseks on projekti teostamine NATO nõuete järgi. NATO auditeerib hoolikalt investeeringute vastavust NATO nõuetele sh projektide vastavust ehitustehnilistele nõuetele ja kriteeriumitele ning hankeprotseduuride vastavust NATO poolt seatud reeglitele. Samuti tuleb Eestil seotuna 6