tabamine toimub vabalangemise teekonnaga. Enamus sellistest rakettidest tõugatakse tõukerakettide poolt kosmosesse, peale mida tõmbab gravitatsioon teda alla ning juhtimatu teekond sihtmärgini on eelnevalt väljaarvutatud. Ehk siis ballistilised raketid on poole oma lennuajast juhtimatus olekus ning lahkuvad atmosfäärist. Suundraketid Kui ballistiline rakett lahkub atmosfäärist, siis suundrakett jääb enamasti atmosfääri kogu lennuajaks. Teistmoodi poleks see võimalik, kuna suundrakettidel on tiivad, et neil oleks tõusujõudu ning juhitavam teekond. Kui ballistilisel raketil on teekonna juhtijateks põhiliselt tõukejõud ja gravitatsioon, siis suundrakettide tiibade poolt antud tõusujõud võimaldab teekonda muuta ning läheneda sihtmärgile erinevatest suundadest. Suundraketid on enamasti ka kogu lennuaja juhitavad ning tõukeraketid põlevad lõpuni sihtmärgiga kohtudes. Üks tuntumaid suundrakette tänapäeval on
Paigal püsides hakkab liblikas oma tiibu venitama, kolme minuti möödudes on tiivad keha pikkused, aga kortsus, veel kolm minutit hiljem on nad niisama pikad, kui lennuvõimelisel isendil (joonis 2). Natuke aega hiljem on nad täiesti sirged, kui siis liblikat segada, vajuvad tiivad taas kortsu ja jäävadki selliseks. Kortsus tiibadega liblikas on aga lennuvõimetu (Viidalepp, 2000). 2.6 Munemine Apolloliblikad munevad oma munad toidutaimedele-lõokannused on ju valmikute lennuajaks juba närbunud, vaid juhuslikule rohukõrrele või isegi maapinnale. Selleks kukutab emane end rohupadrikusse ning rändab seal tasapisi ringi, kuni ta leiab mullusel kulukõrrel või maapinnal muna paigutamiseks sobiva koha. Pisikesed kuklikujulised munad on tuhmvalged ning väljutamisehetkel veidi kleepuvad (Viidalepp, 2000). 6 Joonis 2. Mustlaik-apollo (http://nagi.ee/photos/Kessuputukas/20876151) 3
27) z Kiirenduse saame valemist (1.18). Samuti võtame 0 = z = 0 , sest keha visatakse maapinnalt ja ta ka langeb maapinnale. Öeldut arvestades saame järgmised liikumisvõrrandid: gt2 (tx ) = 0tv cos 0tv sin - = 0 , 2. (1.28) vx(t) = v0 cos v (t) = v sin - gt z 0 Süsteemi (1.28) teise paari esimesest võrrandist saame lennuajaks 2v sin t= 0 , (1.29) g mida süsteemi (1.28) esimese paari esimesse valemisse asendades saame maksimaalseks lennukauguseks 2v sin cos x= 0 . (1.30) g Maksimaalse tõusukõrguse z max arvutamiseks kasutame punktis 1.3 toodud väidet, et kui algkõrgus ja lõppkõrgus on võrdsed, siis üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga
ja ta ka langeb maapinnale. Öeldut arvestades saame järgmised liikumisvõrrandid: gt 2 x(t ) = v0 t cos α v0 t sin α − =0 , 2 . (1.28) v x (t ) = v0 cos α v (t ) = v sin α − gt z 0 Süsteemi (1.28) teise paari esimesest võrrandist saame lennuajaks 2v sin α t= 0 , (1.29) g mida süsteemi (1.28) esimese paari esimesse valemisse asendades saame maksimaalseks lennukauguseks 2 2v 0 sin α cos α x= . g (1.30) Maksimaalse tõusukõrguse z max arvutamiseks kasutame punktis 1.3 toodud väidet, et kui
annaabi.ee 
