üh te ka s va m ine b o ls e vis tliku p a rte ig a , to ta lita a rne a inup a rte is üs te e m , s a la p o ilits e ilik jä lg im ine , a g re s s iivs us , p iira m ine , te rro r. Ma s s ite rro r, d e m o kra a tia ning va b a d us e m a h a s urum ine !! 22 Stalinlik puhastus · See oli suunatud vasakpoolsete parteide vastu! · Lõõgi põhiraskus aga leninistide vastu. · Võimule saades kõrvaldas Stalin kõik oma teelt. 23 Stalinism ja proletariaat · Stalini ajal oli tööline ori. · Prolotariaadil polnud mingeid õiguseid. · Tööle hilinemise pärast võis pikaks ajaks vangi minna või koguni maha lastud saada jne. Stalinism oli üli-antiproletaarne. 24 Perekond · 9 naist
lavastajaid, näitlejaid, intellektuaale kadus iga päev jäljetult või saadeti Siberisse (Jesua: kõige suuremaks patuks pean ma argust; MB on tunnistanud oma kohutavaid hirmuhoogusid, kuid julgus polegi hirmu puudumine, vaid selle ületamine). Samas pugemine ja kaasajooksiklus ei aidanud ka eriti (Vseviovi ,,Müstilise Venemaa" näide: 1934 toimus partei kongress, mida nimetati ,,võitjate kongressiks" Stalini tiib oli saavutanud lõpliku võidu trotskistide-leninistide üle. Totaalne ja naeruväärne Stalini ülistamine ja lausvale Vm-l tegelikult toimuva kohta. Hiljem hakati seda nimetama ,,mahalastute kongressiks" üle 1000 saadikust enamik langes hiljem repressioonide ohvriks. Paljud kirjanikud, kes olid nõuk võimule lojaalsed olnud (Majakovski, Jessenin, Fadejev), lõpetasid enesetapuga. 1929 kohtab JELENA SILOVSKAJAT. Hiljem öelnud talle: ,,Kogu maailm oli minu vastu ma olin üksi. Nüüd on meid kaks ja ma ei karda midagi"
1. 18 sajandi lõpul ja 19 sajandi algul oli natsionalism opositsioon absolutismile, võitles traditsioonilise valitseva hierarhia vastu - progressiivne idelooogia. 2. 1870 - 1. MS - natsionalismi tüüpilisteks kandjateks olid suurriigid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Natsionalism oli imperialistlik ja shovinistlik. Selle aja natsionalismi eesmärgks oli ka töölisklassi sotsialiseerimine rahvusesse - see õnnestuski - vastupidiselt marksistide ja leninistide püüdlustele. 3. Kahe sõja vahel - tüüpiliseks natsionalismi mudeliks oli fashism - omandas väga tugeva negatiivse konnotatsiooni. 4. Peale 2 MS - koloniaalsest sõltuvusest vabanemise ideoloogia - pigem positiivse tähendusega. 5. Alates 80ndate lõpust - Ida Euroopa vabanemise peamisi tõukejõude, kuid samal ajal kommunistlike suurriikide lagunemise tingimustes tekkinud riikide peamine probleem. Rahvuskäsitlus Herderi poolt Oluline natsionalismi filosoofia pôhjendaja
Arreteeriti välja palju raudteetöölisi pärast Šahtõ protsessi. Massiliseks kujunenud protsessid ei jõudnud enam avalikkuseni, toimusid salaja. 30ndate alguses jätkusid ka parteipuhastused, mitte vaid vanade spetsialistide vastu polnud vaja võidelda, vaid ka kommunistide vana kaardiväe vastu, kes omasid populaarsust ja nime ja võisid kujuneda vastukaaluks Stalini meeskonnale. 1932 olevat Stalini väidete kohaselt moodustunud parteisiseselt järjekordne fraktsioon- marksistide-leninistide rühm. Selleks ajaks 30ndate alguseks oli hakatud kõnelema ka stalinismist. Vanasse kaardiväkke kuuluvad fraktsiooni loojad olevat tahtnud tagasi pöörduda marksismi-leninismi tõdede juurde. Stalin kasutas seda jälle oma huvides, käivitas järjekordse parteipuhastuse, 1932-33 heideti välja kuni 18% kõigist kommunistidest, domineerisid just vanad. Parteis suurenes hiljem kommunistidega liitunud parteilaste osakaal, nomenklatuuri osakaal
annaabi.ee 
