olnud juhtumeid, kus põgenikud on leitud hiljem tapetuna. Väga raske on saada ka vabas maailmas endisi põhjakorealasi kaamera ette, nende hirm saada tapetud on liiga reaalne. Kõik eelnevas lõigus toodud info on kogutud erinevates dokumentaalfilmides nähtud materjalidest ja ei pretendeeri absoluutsele tõele. Elukorraldus Juche (ka "kimilsungism"). See on geniaalse Kim Il Sungi väljamõeldud elamisõpetus, peaaegu religiooni staatusesse tõusnud teooria. Juche põhineb marksismil-leninismil ning Kim Il Sungi õpetustel.Kim Il-Sung töötas Juche välja 1930. aastate alguses jaapanivastase võitluse ajal. Aastal 1955 Kim kasutas mõistet "Juche" esimest korda rääkides marksismi-leninismi korea versioonist. Definitsiooni järgi tööliste revolutsioon kuulub rahvale, kes organiseerub oma suure juhi abil. Juche rõhutab eriti poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku iseseisvust ja sõltumust. Rahvamasse näeb Juche subjektina, kes võib oma saatust ise vormida
arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“. Fašism ja natsism laenasid rassilise ebavõrdsuse ja võitluse paratamatuse ideed niisugustelt 19. sajandi kirjameestelt nagu Nietzche, Gobineau ja H.S.Chamberlain. Kuid kummalgi neist polnud korrastatud struktuuri nagu marksismil-leninismil. Vähesed väiksemad diktaatorid üritasid oma seisukohti süstemaatilisemalt esitada ega pretendeerinud enamale kui vanade ideede lihtsale ümbersõnastamisele. See käib kõigi autoritaarsete juhtide kohta, olgu tegu sõjaväelastega nagu Franco ja Pilsudski(Poola) või haritlastega nagu Salazar(Portugal)3. Marksismile-leninismile, natsismile ja fašismile oli ühine soov senine ühiskond revolutsiooni teel uueks muuta. Kõik kolm tahtsid juhtida ajaloo käiku ja liikuda ideaali suunas
Hiina oli sajandeid majanduslikult ning teaduslik-tehniliselt maailma arenenumaid riike. Seal oli Euroopast varem kasutusel leiutised nagu paber, trükikunst, paberraha, püssirohi, malmvalu, kompass, portselan ja siid. 19.saj. algas majanduslik allakäik, mida põhjustasid isoleerumine, siseturu hindade tõus ja oopiumisõjad. Hiina on riiklikus majandussektoris tsentraliseeritud plaanimajandusega riik., see põhineb marksismil- leninismil. Majanduskorraldus järgib Deng Xiaopingi teooria alusmõtet: üks riik kaks süsteemi, mis võimaldab ühitada turu- ja plaanimajandust, avalikku ja erasektorit ning kodumaist ja väliskapitali. Hiina majandus hakkas taas elavnema 20. saj. lõpus kui mõnda rannikupiirkonda kaasati väliskapitali ja rakendati seal turumajandust. 5 erimajanduspiirkonnas: Shenzhen, Zhuhai, Shantou, Xiamen ja Hainani saar (mood.
annaabi.ee 
