Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"leninakani" - 3 õppematerjali

5 Tartu Mälestus-ausammast Emajõe kaldal
2
docx

5 Tartu Mälestus-ausammast Emajõe kaldal

meenutada neid inimesi ja sündmusi ning ka palvetada. Monument on valmistatud roosast vulkaanilisest tuffist. Sambal külgedel on tekst eesti, armeenia ja vene keeles: "Eesti ja armeenia rahva sõpruse tähiseks, mille lätteil on seisnud suur valgustaja Hatsatur Abovjan. Leninakan ­ Tartu 1978." Legend:Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, mis asub Vabaduse puiestikul, avati 23. oktoobril 1978. Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte. Monumendi autor on Leninakani skulptor A. Dzivanjan. Hatsatur Abovjan sündis aastal 1809 ja suri aastal 1848. Oli armeenia kirjakeele rajaja, humanist ja rahvavalgustaja. Õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1830-1836. Gjumri(endise Leninakani) linna elanikud kinkisid H. Abovjani 130.surma-aastapäevaks Tartule selle monumendi.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Mälestusmärgid Tartus-emajõe kaldal- Powerpoint
13
ppt

Mälestusmärgid Tartus, emajõe kaldal. (Powerpoint)

Mälestusmärgid kesklinnas Emajõe paremal ja vaskul kaldal. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Autor: A. Dzivanjan, Asukoht: Vabaduse puiestikul, Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte, Püstitatud Armeenia ja Eesti rahva sõpruse märgiks. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Autorid: J. Hirv, M. Saks, A. Karro, A. Mellik, M. Port, Asukoht: Vabaduse puiestik,Gildi t, Püstitatud riikliku kaitse all kunstimälestisena, Fr. R. Kreutzwaldi kujutamisel on püütud

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Kaugushüppe ajalugu
6
odt

Kaugushüppe ajalugu

1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena kaugushüppes kaheksa meetri piiri. See juhtus 2. oktoobril 1966. aastal Leninakani uuel staadionil. Noorukese sportlase tagajärg üllatas paljusid, värske rekordimehe seeria aga viitas sellele, et tulemus polnud juhuslik. Tõnu Lepiku õnnestunud hüpped olid: 7.80 ­ 7.93 ­ 7.77 ­ 7.50 ­ 8.03. Teatmeteos "Olümpiamängud" võtab sportlase tipp-perioodi kokku järgmiselt: "Olümpiamängudel 1968 kaugushüppes 5. koht (8.09) ja 1976 kvalifikatsioonivõistlustel tulemus 7.49. Em-võistluste pronksmedal 1969 ja sisemeistrivõistluste kuldmedal 1970

Sport → Kehaline kasvatus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun