Elektrifiltritest pärinevad lendtuha osakesed koosnevad põhiliselt sellistest mineraalsetest oksiididest nagu CaO (25-30%), SiO2 (30-35%) ja Al2O3 (10-12%) [87, 88, 89]. Tabelis 5 on toodud põlevkivi lendtuha keemiline ja mineraalne koostis [88]. Tabel 5 Põlevkivi lendtuha mineraalne koostis ja oksiidide sisaldus Peale selle sisaldab põlevkivi lendtuhk erinevaid raskemetalle. Tabelis 6 on toodud põlevkivis ja lendtuhas sisalduvate raskemetallide kontsentratsioonid [22]. Tabel 6 Põlevkivis ja põlevkivi lendtuhas leiduvad metallid Samuti võib põlevkivi lendtuhk sisaldada erinevaid toksilisi ja kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas PAH-e [63, 90, 91, 92]. PAH-ide summaarne kontsentratsioon põlevkivi lendtuhas oli 0,3 mg/kg [92]. Saastuse intensiivsuseks Kirde-Eesti põlevkivirajoonis märgsadenemise korral mõõdeti päevas 0,5 µg PAH/m2 [91]
Lisaks eelnimetatud ühenditele kujuneb ohtlikuks söe põlemisel tekkinud tuhk, mis edasi põledes lendub kerge lendtuhana atmosfääri, olles väga tugev päikesekiirguse hajutaja. Kuigi lendtuhka on võimalik filtreerida väga tõhusalt, on õhku paiskuva lendtuha kogused suured. Lendtuhk sisaldab: 15-60% ränidioksiidi, 5-35% alumiinium(III)oksiidi, 4-40% raud(III)oksiidi ja 1-40% kaltsiumoksiidi ning MgO, SO3, Na2O ja K2O. Lisaks on lendtuhas 4 veel mitmeid toksilisi aineid, mis kahjustavad hingamisteid, ja radioisotoope, mis põhjustavad radioaktiivsust vahemikus 218-293mBq/g. Söe põletamisel tekkiv NOx hulk moodustab 80% kogu USA lämmastiku ühendite emissioonist. Ligi 60% USA-s õhku paisatud SO2-st on põhjustatud söe põletamisest. SO2 ja NO2 on peamisteks happevihmade põhjustajateks, sest 1-6% atmosfääri paisatud SO2-st
põlemisgaasid kui ka torusid katvad sadestised. Joonis 11-9. Terastoru ökonomaiser. Küttepindade põlemisgaasipoolse korrosiooni võib jagada kõrg- ja madalatemperatuuriliseks korrosiooniks. Kõrgtemperatuuriline korrosioon leiab aset koldes ja gaasikäikude alguses, kus gaaside temperatuur on kõrge. Esineb ülekuumendis ja küttepindadel. Kõrgtemperatuuriline korrosioon on tingitud põlemisgaasis ja lendtuhas sisalduvate agressiivsete komponentide (hapniku, väävli, kloori, leelismetallide Na ja K ning vanaadiumi ühendid jm) mõjust kõrge temperatuuri juures olevale metallile (alates metalli temperatuurist 350-400 ºC). Metalli pind kattub õhukese oksiidikihiga (FeO, Fe2O3), mis takistab edasist oksüdeerumist. Kõik tegurid, mis sellele oksiidikihile mõjuvad purustavalt kutsuvad esile intensiivse korrosiooni. Sellisteks teguriteks on:
Kasutatakse eelkõige suure gaasikoguse korral (üle 50 000 m3/h) või juhul, kui paigaldusruum on kitsas. Multitsükloni element on varustatud keerikelemendiga, mis koosneb 2-st rõhtpinnaga 25 kraadise nurga all asetsevast keeriklabast. Skaraberid gaasi märgpuhastited jahutab vesi üheaegselt gaasi ja haarab kaasa tolmuosakesi (eemaldab mudana). Väävlirikka kütuse gaaside puhastamisel tekib skaraberis happeline heitvesi, mis põhjustab korrosiooni, mistõttu kui lendtuhas on üle 20 % CaO, ei saa kasutada märgpuhastit, sest sadenev tuhk kivistub seadmetel, torudel ja käikude pindadel. Gaasikiirus skaraberis on 1-1,5 m/s, veekulu 3...5 m3 1000 m3 gaasi kohta. Skaraberiga süsteemid võib jaotada kolme rühma: märg süsteem, varustatakse skaraberi ja el.filtriga, saadusteks lendtuhk ja kips; poolkuiv/kuiv süsteem, varustatakse peale skaraberi kottfiltritega, saadusteks lendtuha, kipsi, Ca SO3 ja lubjakivi segu; katalüsaatoriga protsess, varustatakse
põlemisgaasid kui ka torusid katvad sadestised. Joonis 11-18. Terastoru ökonomaiser. Küttepindade põlemisgaasipoolse korrosiooni võib jagada kõrg- ja madalatemperatuuriliseks korrosiooniks. Kõrgtemperatuuriline korrosioon leiab aset koldes ja gaasikäikude alguses, kus gaaside temperatuur on kõrge. Esineb ülekuumendis ja küttepindadel. Kõrgtemperatuuriline korrosioon on tingitud põlemisgaasis ja lendtuhas sisalduvate agressiivsete komponentide (hapniku, väävli, kloori, leelismetallide Na ja K ning vanaadiumi ühendid jm) mõjust kõrge temperatuuri juures olevale metallile (alates metalli temperatuurist 350-400 ºC). Metalli pind kattub õhukese oksiidikihiga (FeO, Fe2O3), mis takistab edasist oksüdeerumist. Kõik tegurid, mis sellele oksiidikihile mõjuvad purustavalt kutsuvad esile intensiivse korrosiooni. Sellisteks teguriteks on: