neutraliseerimiseks. 3 PÕLEVKIVITUHK Põlevkivituhk, põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eestis saadakse seda peamiselt tolmustatud põlevkivist. Tolmküttekollete tuha jämedam osa langeb koldetuhana kolde põhja, ülejäänu väljub koldest lendtuhana koos põlemisgaasidega ning see eraldatakse nendest tuhapüüdureis enne korstnasse jõudmist. Lendtuhk koosneb tsemendimineraalidest, lubjast, kipsist ning räni- alumiiniumi- ja rauaühendite amorfsest segust. Põlevkivi jaotatakse 3 fraktsiooni: jämedaks, peeneks ehk kestmiseks ja ülipeeneks. Lubjarikast jäme- ja peenfraktsiooni segust saadakse mull- ja raskepetooni, peenfraktsioonist kukermiiti ja kukermiittsementi ning seda kasutatakse ka asfaltbetoonis fillerina, ülipeefraktsiooni
Kui temperatuur on alla 300°C, siis vabanevad protsessi käigus orgaanilised ühendid. Olenevalt söe niiskussisaldusest moodustuvad orgaanilistest ühenditest uued ained tänu eralduvale veeaurule. Kui põletamisel on temperatuur üle 300°C, katkevad alküül- ja eetersidemed ning eralduvad funktsionaalrühmad koos mitte-kondenseeruvate gaasidega, nt CO2, H2O, SO2, NO2 ja CH4. Lisaks eelnimetatud ühenditele kujuneb ohtlikuks söe põlemisel tekkinud tuhk, mis edasi põledes lendub kerge lendtuhana atmosfääri, olles väga tugev päikesekiirguse hajutaja. Kuigi lendtuhka on võimalik filtreerida väga tõhusalt, on õhku paiskuva lendtuha kogused suured. Lendtuhk sisaldab: 15-60% ränidioksiidi, 5-35% alumiinium(III)oksiidi, 4-40% raud(III)oksiidi ja 1-40% kaltsiumoksiidi ning MgO, SO3, Na2O ja K2O. Lisaks on lendtuhas 4
maksimaalne biomass on 5 kg. 15. Kõige problemaatilisem on näljahäda, samuti linnastumine, haiguste levimine, mullastiku vaesumine ja kõrbestumine, loodusvarade hävimine, keskkonna (õhu-, mulla-, vee-) reostumine, happevihmad 16. Põlevkivi kaevandamine ja põletamine on Eesti peamine keskkonnaprobleem. Sellega on muudetud kasutuskõlbmatuks mitukümmend tuhat hektarit maad. Põlevkivi on madala kütteväärtusega ning suur osa paiskub õhku lendtuhana, põhjustades ulatuslikku õhusaastatust. Põlevkivi sisaldab ka väävlit, millest eraldub palju CO2-te. Põlevkivi põletamisega kaasnevad ka suured tuhamäed. Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine on toonud kaasa põhjavee kvaliteedi halvenemise. Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine, toob kaasa eutrofeerumise ja vee-elustiku taastootmise ja kvaliteedi languse. Keskkonna saastamine jäätmetega, prügilate kasv ning jäätmekäitluse halb korraldus. 17
126CO + 108H 2 + 358CH 4 q q3 = t V k . g (1 - 4 )% 8-4 Qk 100 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st Mehaaniline põlemiskadu q4 on tingitud põlevaine sisaldusest koldest väljuvas tahkes põlemisjäägis. Osa tahkest põlevainest, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja väävlit, väljub koos põlemisgaasidega kolde ülaosast (lendtuhana), osa tahkset põlemisjäägist eemaldatakse resti pealt või koos räbu (slakiga) kolde alt. Kihispõletamisel võib esineda kütuse osaline varisemine läbi resti. Soojuskadu q4 vedel -ja gaaskütuste põletamisel puudub, väljaarvatud juhtudel, kui tekib tahm, mis põlemisgaasidega koldest välja kantakse. Soojuskadu mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest q4 on avaldatav järgmise valemiga. r Pr v Pv lt Plt 32600 At
annaabi.ee 
